Eesti Laul 2023, II poolfinaal

Kuna ma väga ei näe endale reedel ja laupäeval ENNE teist poolfinaali vaba aega olema, teeme selle kokkuvõtte ja ennustuse nüüd. Ma lihtsalt avaldan selle laupäeval 😉

Inger “Awaiting You” – ma ei oska midagi öelda, aga see ei ole halb. Mulle meeldis see lugu.

Linalakk, Bonzo “Aeg” – üldsegi mitte laulusse puutuv, aga ilmselgelt on lugu mitu korda läbilauldud ja erinevate nurkade alt üles filmitud ning siis kokku lõigatud. Aga siis on sisse jäänud apsakad (a la käsi rinnal, järgmises kaadris mitte ja järgmises kaadris jälle rinnal) ja mind nii häirib see 😀 😀 😀 No natuke liiga uimane lugu. Tegelikult oleks ikkagi võinud oma videoga natukenegi vaeva näha …

Meelik “Tuju” – 😀 😀 ha ha, hoopis teine ja lahedam video. Lugu ka mõnusalt hoogne.

Elysa “Bad Philosophy” – uuuu, 80ndad on tagasi. Tempokas lugu küll, aga kuidagi nagu igav. Taustaks hea kuulata, aga see on ka kõik. Ahaa, Stig ja Vallo on autorite seas, seda ei oleks osanud oodata.

Robin Juhkental “Kurbuse matused” – Kui Robin 2010 eurovisioonile sõitis, ei meeldinud mulle üldse tema lugu. See hakkas sümpatiseerima alles aastaid hiljem. Tea kas selle looga samamoodi läheb, sest hetkel ei lähe see üldse mulle peale.

M Els “So Good (At What You Do)” – otseselt midagi erilist ei ole, aga samas mõnus kuulamine. Tegelikult päris hea kuulamine.

Wiiralt “Salalik” – muidugi algab kantriliku käiguga 😀 No kaks sellist rokilikumat lugu juba on finaalis, see võib vabalt varju jääda kui edasi saab.

Sissi “Lighthouse” – kui Sissi selle live’s väga võimsalt esitab, siis on sellel lool väga suur potensiaal.

Carlos Ukareda “Whiskey Won’t Forget” – see on see lugu, et nagu krutib ja sa loodad, et see muutub üha võimsamaks, aga tegelikult see jääbki rahuikuks. Hea taustalugu.

Alika “Bridges” – no jälle kuidagi igav lugu, aga ilmselt see on üks nendest lugudest, mis žüriile meeldib.

Ma ütleks, et see poolfinaal on palju nõrgem, ükski lugu ei tekitanud seda tunnet, et “kuulaks veel” või “kindlasti saab edasi”. Mingeidki positiivseid tundeid tekitasid Inger, Meelik (üllatuslikult), Elysa, M Els ja Wiiralt. Pakun, et edasi saavad Inger, Robin Juhkental, M Els, Sissi ja Alika.

Aga võistluse paneb kinni Bedwetters, ma vähemalt loodan.

Eesti Laul 2023, I poolfinaal

Surfasin hommikul uudiseid lugeda, kui kuskilt jäi silma, et Eesti Laulu trall hakkab 12. jaanuaril. Ooot ooot, mul läks päris mitu sekundit arusaamaks, et täna on ju 12 jaanuar ja mismõttes hakkab Eesti laulu valima juba jaanuaris. Vara ei ole või 😀 Igatahes, kuna viimased paar aastat olen ju enda arvamust iga loo kohta avaldanud ja ennustanud, kes finaali saavad, ei saa see aasta kuidagi mitte erineda. Otsisin päeval netist välja nimekirja tänastest võistluslugudest ning hoidun kiivalt meediast, et kogemata enne arvustamist ja ennustamist näeksin, kes tegelikult ka finaali said. Kell on praegu pool 9 siin (Eestis pool 11) seega tulemus ju teada.

Janek “House of Glass” – algus on väga tüüpiline eurolaulu ballad. Ja siis kiskus diskoks 😀 Mulle meeldib laulja hääl. Ausalt, ma pidin lugu teist korda üle kuulama, et aru saada kas ja kuidas see ballad ->tümps sobib. Noh nagu sobib jah, üleminek oleks võinud veidi sujuvam olla, võib-olla loo algus natike tempokam olla. Aga mulle lugu meeldib.

ELLIP “Pretty Girl” – meenutab mingit lugu, sellist no totaalselt teistsugust poplugu a la 20 aasta tagusest ajast. Jah on teistsugune, aga mitte minu maitse. Samas, refrään on mõnusalt kaasahaarav…

kaw “Valik” – ma ei saa muffigi aru, mida laulja esimeses salmis ütleb 😀 Lugu on hoogne, aga eurolavale ei sobi.

MERLYN “Unicorn Vibes” – ei, ei, ei. Miski niiiiiii kohutavalt häirib selle loo juures. Muusika on nagu okei, aga just sõnade poolt jääb väga vajaka. Ma ei kuulanud seda lugu isegi lõpuni.

MIA “Üks samm korraga” – okei, lauljal on häält, lugu töötaks kui temaatika oleks natuke teine. Ma ei oskagi öelda, mis see eneseväärtustamise temaatika eurolauluks ei sboi, minu silmis. Võib-olla on asi halvas tekstivalikus, võib-olla keeles ja nt inglise keeles kõlaks lugu paremini…

Neon Letters & Maiko “Tokimeki” – vot innovatsiooni sulle 😀 Ma olen suht kindel, et eurolaval ei ole veel jaapani keel kõlanud. Ja kuna mul ei ole aimu ka, mida ta esimeses salmis laulab, siis täitsa mõnus kuulamine. Tore, et vahepeal inglise keelele ümber lülitub, et noh natikene aru saaks, millest lauldakse 😀 Isegi kui selleks on tüüpiline klišeesõnum. Mulle meeldis.

OLLIE “Venom” – jällegi, väga mõnus hääl on lauljal. Lugu meenutan Nickelbacki loomingut, alguses natuke ka Linkin Parki. Eks selliseid lugusid on ennegi nähtud ja pigem neile eurolaval edu osaks ei saa. Niisama kuulamiseks sobib väga.

Andreas “Why Do You Love Me” – hm, minu jaoks pigem selline keskpärane lugu, aga ma näeks seda suurel laval isegi toimimas. Ja kui ikakgi seda lugu edasi kuulata, siis hakkab üha rohkem meeldima.

Bedwetters “Monsters” – lugu, mis muusikalises mõttes tundub loogiline ja terviklik. Hakkab kohe rütmikalt ja tempo ei lange. Kostüümid on muidugi … omamoodi 😀 Esimene lugu, mille puhul ma olen kindel, et saab finaali. See lugu muutub aina paremaks, mida rohkem see edeneb 😀 😀 😀

Anett x Fredi “You Need to Move On” – teistsugune lugu ja teades, kuidas sellised lood žüriile meeldivad, siis ilmselt saab ka finaali. Minu jaoks on sellised lood igavad.

Seda pean ma küll ütlema, et kui lugesin täna esinejate ja lauluautorite nimesid, siis olin kergelt paanikas just ses mõttes, et selliseid suuri ja tüüpilisi tegijaid esimeses poolfinaalis ei olegi. Just ses mõttes, et kes pea igal aastal osaleks või on juba eurolaval käinud ning kes selletõttu saab ka favoriidiklepsu. Samas, suur kogemuste pagas ei garanteeri ju head kohta lõppvõistlusel. Pealegi on juba aastaid öeldud, et liiga palju samu tegijaid osaleb, oleks vaja värsket verd. No vähemalt esimeses poolfinaalis seda on.

Nendest kümnest loost meeldisid mulle Janek, Neon Letters & Maiko, OLLIE ja Andreas, lemmik on Bedwetters. Ennustan, et edasi said Janek, ELLIP, Neon Letters, Bedwetters ja Anett & Fredi.

2 minutit hiljem

Ohooo … üllatused. Andreas ja OLLIE said edasi, ELLIP ja Neon mitte. Aga see ei üllata üldse, et finaalis on ka Bedwetters ja Annet & Fredi.

Natuke siit ja natuke sealt

Mul pikka juttu täna ei ole, pigem sellised … lühemad mõtted.

Esiteks eurokas – nii oleks tahtnud näha kogu võistlust live’s, aga mul on pisikesed lapsed, Inglismaa aeg on Eesti omast kaks tundi maas (ehk kontsert algas ajal, kui meil veel vilgas mäng käis) ning Miku oli õhtuses vahetuses ning jõudis hiljem koju, mistõttu toimus kogu hindamine ajal, kui me lapsi magama panime. Algul oli plaan mitte võitjat tuvastada, vaid vaadata kontsert järgi ja teha endale üllatus, kuid ilmselt oleks see väga suur pingutus olnud, sest kogu internet ju tuututas tulemusest. Nii tsillisin hoopis vannis ja värskendasin Õhtulehe veebikat. Hiljem küll võtsin läppari välja, et vaadata võistlust, aga mul viskas juba teise artisti tutvustaval videol kopa ette ja kerisin hindamisteni. See on see tänapäeva internetlus, et kõiki finaalesinemisi saab ju juutuubist järgi vaadata. Aga mul tekkis üks küsimus küll, et kas kõik väliszüriiliikmed ei andnudki oma punktid video teel, sest punktid nagu kogusid ja siis järsku olid kõik oma punktid andnud ja kõikide skoorid ime väel muutunud. Võitjaga olen väga rahul, ikka väga. Eelmistel aastatel pole mulle Stefani võistluslood meeldinud, sel aastal meeldib. Ja no lõpukõne, nii siiralt tunnistas, et pitsitas natuke ja kurat ikka ei jäänud magama 😀 Rääkides lõppjärjestusest, siis suur üllatus oli Jaagupi kümnes ja Minimal Windi teine koht, ma eeldasin et need kohad on vahetuses. Samuti, et Stig sai üheksanda koha ning Black Velvetit saatis edu (just rahvusvahelise zürii eelistuses). Kuid kõige suurem üllatus oli Sahlene’i neljas koht ja et Elysa sai superfinaali. Kui ma seda kuulsin, oli mul lihtsalt üks suur WTF 😀

Kuigi Sõbrapäev on täna, siis meie tähistame seda Mikuga homme, sest ta lõpetab oma vahetuse täna. Ses mõttes, et ma sain lilli juba eile (kaks kimpu sain, sest ta ei suutnud otsustada, kumb mulle rohkem meeldiks) ja meil oli kokkulepe, et suuri kinke ei tee omavahel. Pole mõtet ju kinkida kinkimise pärast, seda enam, et jõulud alles olid, Mikul on sünna tulemas ning minu sissetulek hakkab ka vaikselt kahanema ja nadi oleks öelda Mikule, et anna mulle raha, sest ma tahan sulle kinki osta 🙂 Pealegi, isiklikult me kumbki ei soovi midagi, vaid pigem tahaks maja renoveerimisega edasi minna. Aga homme läheme koos välja, kahekesi, lasteta. Mul on tunne, nagu ma läheks esimesele kohtingule, no nii ootan. Käisin isegi söögikoha menüüd sirvimas juba ette 😀 Ma lihtsalt ei jõua oodata, et saaksime kahekesi süüa, ilma et keelitada ühte viie- aastast istuma ja sööki ootama või kussutama ühte kahe kuust.

No ja pühapäeval lendame Eesti. Kas see tuleb üllatusena, et ma juba kuu aega loen päevi Eestisse tulekuni või jaa? Mul oli meeles Noorhärra ajast, et Eestis on mähkud päris kallid ja huvipärast surfasin Selku kodukal. Mul jäi amps lahti, kohe päriselt. Kõige odavam variant, mis ma leidsin, on mingi omabrändi toode ja see isegi ei sobiks Piigale, kuna ta on juba üle viie kilo. Temale sobiksin Pamper No.2 mis maksab 5 eurot 23 mähet, tehes ühe mähkme hinnaks 20 senti. Ma olen oma laste puhul kasutanud Asda omatoodet ning õnneks ei ole mingeid allergia probleeme tekkinud. Pampersid on ka siin kallimad*, mistõttu ei ole ma üldse pirtsakas Little Angle tooteid ostma. Just reedel tegin suure toidupoe tellimuse ja ostsin suurus 2 mähkmed, sain 2.90 euro (2.40 naela) eest 60 mähet, mis teeb ühe hinnaks 5 senti (4 penni). Vabandage väga, aga ma ei ole raha peale nii kuri, et osta mähkmeid Eestis ja kuniks ma käin suure kohvriga üle piiri (mis ilmselt saab toimuma sama kaua kui lapsed suht pisikesed veel on), siis ma vean need k*****ma mähkmed ise kaasa 😀 Õnneks beebi piimapulber on suhteliselt samas hinnaklassis ja seda ma kaasa ei vea.

*Isegi kui ma ostaks Pampersit, maksaksin Inglismaal per mähku 10 senti, see on poole odavam kui Eestis. Aru ma ei mõista.

Eesti laul 2022 finaal

Ilmselgelt pean tegema postituse ka finaali kohta ja no midagigi ennustama. Ja et natukene aimu saada, siis kuulan ja vaatan seekord poolfinaalide live esitusi. Kuulasin paar korda ka mixi, kus kõik poolfinalistid sees olid, mistõttu on nii mõnigi laul rohkem meeldima hakanud. Kõik need siiski finaali ei jõudnud.

1.    Elina Nechayeva “Remedy – okei, laulu poole pealt on ta rohkem sisse toonud nö ooperalikku kõrget nooti, seega tundub see lõpukiljumine nüüd loogilisemana. Osad temapoolsed liigutused mõjusid pigem kohmetuna. Näiteks miks on vaja liikuda vasakule (1:42) või liigutused 1:44 ja 1:54. Mõned liigutused teeb ta sünkroonid tantsijatega, kuid kuna kaamera võtab teda esiplaanil, siis ei tule efekt välja nii hästi. Mulle tundus ka, et kui ta nö lavale tagasi kukkus, siis maandus tsipake pahasti ja sealt edasi laulda oli veidi keeruline. Mustad saapad võiks vahetada heledamat vastu, näiteks beež sobiks minu arust paremini. Minu jaoks on see lugu aina paremaks muutunud ja meeldib kuulata, võib-olla isegi rohkem kui La Forza.
2.    Andrei Zevakin feat. Grete Paia “Mis nüüd saab – ha ha, esituse algus on nii Rootsi 2017 😀 😀 võib-olla oleks mõte kas teha lavatagune stseen esteetilisemalt paremas kohas või katta tolle koha sein millegi kenamaga, et ei peaks vaatama ohutusalaseid klepse. Esitus on muidu hea, jällegi laul, mis mulle rohkem kuulatavamaks on muutunud. Lihtsalt, natuke nagu sisutühi või mis? Wingman oli ikkagi parem lugu.
3.    Jaagup Tuisk “Kui vaidsorri, aga enne kui ma video käima panen … mulle lihtsalt ei meeldi selle artisit lood ja ka Kui Vaid, kuulan, sest ausam ju oleks. Pean tunnistama, et ta oskab laulda … tegelikult on see päris hea lugu, tunduvalt parem kui tema paari aasta tagune võistluslugu, see ei hakanudki mulle meeldima. Ma lähen ja söön nüüd oma sõnu …
4.    Elysa “Fire – kas tema oli üks, kes ei teinud live esinemist? Raske ju ennustada, kuidas ta suurel laval hakkama saaks. Lugu on iseenesest ok, aga rohkem ma ei oska öelda.
5.    Ott Lepland “Aovalgusesolen lugenud kommentaare, et ta justkui oli loo liiga palju ära muutnud (liiga palju häälega mängimist ja seetõttu kannatas diktsiooni selgus), mistõttu ma pelgan videot vaadata. Kuula rikuti nt minu jaoks ses mõttes ära, et too versioon, mis lõppvõitlusel lavale läks, oli liialt ära muudetud just häälega mängimises mõttes. Ott oli minu lemmik poolfinaalist, ma ei oska lihtsalt seletada, aga see oli ainuke laul, mida tahtsin kuulata veel ja veel ja veel. Okei, ma saan aru, mis on mõeldud häälega mängimise all ja nojah, ta teeb kogu esituse enda jaoks keerulisemaks. Artistina ta ilmselt tahab näidata oma hääle võimekust, kuid kas see alati annab laulule väärtust juurde? See lugu meeldib mulle endiselt, kuid pigem kuulan stuudiovarianti, sest live on kahjuks noh mitte nii hea 🙂
6.    Stig Rästa “Interstellar – kõige põletavam küsimus, kuidas Stig seda tahakallutamise trikki teeb??? Köisi ei paista, mingit alust kuhu toetuda ka mitte … kuskilt lugesin, et ta tegi triki sooritamiseks palju pilatest 😀 Igatahes, laulda ta oskab ja see lugu on ok, samas üleüldine lavaline pool pigem selline meh, sellega poolega peaks vaeva nägema.
7.    Minimal Wind ft. Elisabeth Tiffany “What To Make Of This – aa see teine, kes ei esinenud lives. Jällegi ei oska muud äelda, kui et minu jaoks igav lugu.
8.    Stefan “Hope – vesternistiilis lugu oleks midagi uut ja Stefanil on ju piisavalt lavakogemust juba. Kauboid laval 😀 Huvitav, kas toimiks näiteks duelli asemel panna mõned tantsupoisid kauboikostüümidesse tantsima?
9.    Anna Sahlene “Champion – saate aru, ma käisin Raekoja platsis Sahlene’le kaasa elamas, kui ta Eestit 2002 eurovisioonil esindas, see on 20 aastat tagasi ?!?! Ma hakkan vanaks jääma… Too punane kostüüm ja suitsust tekitatud (punased) tiivad panevad lavale hoopis Kuradikese laulma, tea kas see oli taotuslik? Lugu on hea ja esitus tugev ning teades, kes taustajõud on, siis ilmselt suurel laval ka hätta ei jäädaks. Lavaline pool oli vaikne, kuid mida suurt sa sinna tegelikult kompunnikski.
10.  Black Velvet “Sandra– aaw, Lauril on nii äratuntav hääl, heas mõttes. Esimesi takte kuuldes joonistub mingil põhjusel Dua Lipa “Physical” mulle kõrvu, seda ma eelmine kord tähele ei pannud. Lauril on väga vahvad liigutused peaks mainima 😀 Hea lugu viimasena lavale tulla.

Ma olin kindel, et minu suur lemmik Ott on ka võimalik võitja, aga ma kardan, et seda ei juhtu. Ja ega sellist live tegelikult taha kuulata ka. Ma arvan, et suurel laval mõjuks teistsugusena Jaagup või Stefan, samas ka Sahlene’i lugu on piisavalt tugev. Seega arvan, et üks neist kolmest võidab. Ja kui peaksin valima nende kolme seast, kellele pöialt hoida, siis ilmselt Stefanile.

Mul on kombeks kuulata teiste inimeste TOP liste pärast seda kui olen oma arvamuse kirja pannud. Nii tegin ka seekord ning minu silma ja kõrva haaras üks tendents – Elysa lugu meeldib paljudele välismaallastele ning on pigem nende top kolmes esindatud. Iseenesest tore, aga … Me ei ole ju tegelikult kuulnud selle loo esitust live’s ning usaldame videot. Nagu teame, siis stuudios on võimalik naabrikass ka ooperiaariat puhtalt laulma panna, seega minu silmis on tegu pettusega. Seda enam, et finaallugusid hindavad ka välisžürii, kellele saadetakse minuteada poolfinaali esinemisvideo. Elysa puhul siis ilmselt tema video. Mõelge nüüd, kui Elysa saabki kõrged punktid ning lõpuks võidab ja tuleb välja, et live ikka ei ole see – võib-olla ei pea närv vastu ja hääl väriseb, võib-olla ei ole lavaline liikumine see ja isegi kui oleks korralik show laval, võib-olla ei ole Elysal endal piisavalt võhma laul ja show korralikult esitada. Milline piinlikkus. Ja ärgem unustagem, et seda lugu kindlasti hakatakse Fuegoga võrdlema, seda tehakse juba praegu, mistõttu oleks Elysal lisakoorem ja vastutus lugu mega hästi esitada. Ei, mina mõtlen, et poolfinaalis peab lugu esitatama live’s ja ma kuna tema seda teha ei saanud, siis tema ebaõnn ja oleks pidanud andma võimaluse pingereas järgmisele loole.

Täitsa muu küsimus … aga kes on too meesterahvas, kes teadvustab esinejaid Eesti Laulul? Ta on seda teinud juba aastaid ja mind totaalselt piinab, et ma ei tea, kes see on 😀 😀 😀

Eesti Laul 2022 II poolfinaal

Kuna ma jätsin selle postituse tegemise suhteliselt viimasele minutile, siis ma ei kuulanud kõiki lugusid lõpuni. Mõnede puhul lihtsalt oli selge, kas see mulle meeldib või ei. Siin minu lühikesed kommentaarid ja lemmikud.

1. Jyrise “Plaksuta” – mõnus rütmikas lugu, mulle meeldib.

 
2. Maian “Meeletu” – järgmine rütmikas lugu ja jällegi meeldib. Isegi rohkem kui eelmine. Selline sõõm uuemat muusikat. Ainuke häiriv asi on eesti ja hispaania keele vaheldumine, eriti ühe salmi sees. Terve lugu võiks olla kas ühes või teises keeles.


3. Boamadu “Mitte kauaks” – tundub et raskem/rokilikum muusika eurovisioonil muutub üha tavapärasemaks. No ja jälle see lugu mulle meeldib. Kui niimoodi edasi läheb, siis mul on raskusi viie parima loo valimisega 😀


4. Evelin Samuel “Waterfall” – muidu on mulle Pajusaare/Pilvre lood meeldinud, aga see jääb kuidagi nõrgaks. Kui muidu heliloojate looming nö areneb, siis see on jäänud takerduma paarikümne aasta tagusesse aega. Kuulen sarnaseid käike Evelini kunagise võistluslaulu “Diamond of Nightiga“, aga eks see ole arusaadav, kui muusikaloojad on samad inimesed.


5. Black Velvet “Sandra” – meenutab mingit muud lugu, aga ei oska öelda mis. BV on mulle alati meeldinud, minu noorpõlvebänd. Võiks ju edasi saada, aga suurel laval ma ei ennustaks edu. Mulle meeldib.


6. Pur Mudd, Shira “Golden Shores” – ma tean, et Pur Mudd on väga populaarne Eestis, aga mina pole kunagi sattunud nende loomingut kuulma, seega minu jaoks uus artist. Hea lugu, aga kuidagi nagu kaob teiste laulude sisse ja minu jaoks väga ei eristu.


7. Jaagup Tuisk “Kui vaid” – mulle tema eelmine võistluslugu ei läinud üldse peale ja sellelt ei oota ka palju. Videot vaadates tekib küsimus, et kumb kumba kopeeris selle tagasilamamise asendiga, Stig Jaagupit või vastupidi? Ilmselt Stig kopeeris, sest video oli ju enne väljas. Lugu mulle siiski nii väga ei meeldi.


8. Minimal Wind ft. Elisabeth Tiffany “What To Make Of This” –  väga uimane lugu minu jaoks ja ei suuda lõpuni kuulata. Panin poole pealt kinni.


9. Stefan”Hope” – mulle on jäänud silma, et sellele loole ennustatakse edu. Täitsa kuulatav, et see väga väga meeldima hakkaks, peaksin seda mõned korrad veel kuulama.


10. Anna Sahlene “Champion” – loo algus lubab justkui tempokat lugu ja ma olen pettunud, et nii ei lähe. Jällegi kuulatav lugu.

Ma arvan, et selmet et ennustada, kes edasi saab, pean ma ütlema, kelle edasipääsule ma pöialt hoian. Seekordset valikut on keerukam teha, kuna okeisid lugusid on rohkem, kui esimeses poolfinaalis. Aga ma tahaks näha finaalis Jyrist, Maianit, Boamadu, Black Velvetit ja Stefan. Ilmselt saab edasi aga Jaagup Tuisk, seega ma ei oskagi öelda, kes minu valikust ei saa … äkki Black Velvet.

Eesti Laul 2022 I poolfinaal

Treenin mina täna hommikul Instagrammis oma näpulihaseid ning ette jääb mitme Eesti artisti postitus/story, et teevad proove Eesti Laulu poolfinaaliks. Kuskil ajusopis helendub, et tõesti peaks ju varsti ka see karusell edasi minema ning uurin, et mitme nädala pärast poolfinaalid ja finaal on. Üllatuseks avastan, et esimene poolfinaal on juba homme, seega viimane aeg jällegi oma ennustused teha. Muideks, ma jälgisin poole silmaga ka veerandfinaale, kuid kõiki laule ma ära ei kuulanudki. Kui meenutada paari kuu taguseid emotsioone, siis olin pettunud, et Traffic edasi ei saanud (neil on viimastel kordadel väga head lood olnud, 2020 aasta oma meeldis mulle samuti) ning üldsegi mitte üllatunud, et Stig sai. Ülejäänud lood olid pigem mitte nii meeldejäävad ning nagu öeldud ega ma kõiki ju kuulanudki. Aga vaatab siis esimest poolfinaali 🙂 PS! No võttis aega, et leida üles info millised lood mõlemas poolfinaalis on ja ma ei ole üldse sarkastiline.

1. Elysa “Fire” – refrääni osa meenutab Fuegot, efekti ilmselt annaks korralik tants laval … kuid eestlane ja korralik tants laval nagu ei käi kokku 😀 Selline tavaline tantsukas, ei midagi erilist ent samas tõmbaks jala tümpsuma küll.


2. Helen “Vaata minu poole” – mul hakkas kohe tema eelmine võistluslugu kujutluses jooksma, kuigi ma ei suudaks seda hetkel ümisedagi. Harjukeskmine lugu, ei midagi erilist.


3. Andrei Zevakin feat. Grete Paia “Mis nüüd saab” – mulle meeldis Andrei eelmise aasta lugu, eks nad üritavad sel aastal uuesti. Laulusõnade kirjutamine vist ei võtnud väga palju aega, mulle hakkab too kordus lõpuks juba kõrvadele, kuigi andekad noored et suudavad vahepeal megakiirelt ja puterdamata oma sõnad ette vuristada 😀 Ma ei tea kui popid arstistid nad on, kuid püüavad nooremate kuulajate hääli.


4. Alabama Watchdog “Move On” – natuke teistsugune lugu, stiili poolest ja seetõttu jääb ka meelde rohkem. Üldjoontes tõmbab pigem vähem tähelepanu ja suurel laval, ma usun, jääks täitsa märkamata.


5. Merilin Mälk “Little Girl” – täitsa mõnus lugu. Kuulasin esimest salmi ja samal ajal lootsin, et palun palun ära pööra diskoks ära 😀 Refrään oli juba paljulubav ning siis algas teine salm 😀 Ja kuigi nagu ma lootsin, et lugu diskoks ei keera, tundus see tempomuutus vägagi sobilik 😀


6. Stig Rästa “Interstellar” – see lugu mulle meeldis, nii eurovisioonilik ja stigilik, kuigi minu arust on see loominguline meeskond loonud ka paremaid palasid.


7. Triin Niitoja ja Frants Tikerpuu “Laululind” – liiga uimane lugu minu jaoks, kuigi ma ei ole 100% ballaadide ja duettide vastane.


8. Kaia-Liisa Kesler “Vaikus” – oo, teine ballad otsa, mulle meeldib see isegi rohkem, kohe palju rohkem.


9. Elina Nechayeva “Remedy” – ütleme nii, et algus on täitsa paljutõotav. Lugu meenutab mulle miskit 90 lugudest, aga ma ei suuda aru saada, millist täpsemalt. Too kõrgete nootide võtmine nagu pigem ei sobinud loosse ja minu jaoks jäi miskit puudu. Keris ja keris see lugu, aga vot täpp I tähele jäi panemata.


10. Ott Lepland “Aovalguses” – mulle tohutult meeldis tema lugu “Kuula” ja mulle meeldib, et ta on jäänud eesti keele juurde. Täitsa lõpp, tema laulmine meenutab mulle Tõnis Mägit. See lugu mind nii väga ei haara, kuid see on hea ja lõppvõistlusel võib täitsa silma jääda. Edit: khm, ainuke lugu, mille panin teist korda mängima ja siis veel kolmandat ja neljandat korda ka. Ainuke lugu, mis tõi külmavärinad kehale 🙂

Okeika, ennustan et edasi saavad Merilin Mälk, Stig Rästa, Kaia-Liisa Kesler, Elina Nechayeva ja Ott Lepland. Eks palju oleneb ka kuidas (kogenematumatel) artistidel närv laval vastu peab ja live esitus välja tuleb …

Uku Uku Uku :)

Kuigi ma ei vaadanud finaali otse, hoidsin toimuval silma peal – ausalt, ma olin üllatunud, ainult postiivselt, et Uku ikkagi võitis. ETV järelvaatamisse navigeerisin suhteliselt kohe peale võistluse lõppu, et kogu saade rahulikult läbi elada. Vastupidiselt nii mõnegi arvamusele, ma ei usu et see nüüd 100% halastusvõit oli, sest lugu oli ju hea, ma isegi oleksin nõus nüüd autos kuulama ka finaalesitust 😀 Kui võrrelda sellega, milline poolfinaali esitus oli, siis no ikka kordades parem. Ju siis langes nõuandjate arvamus kokku minu omaga, sest äikesetorm oli peaasjalikult kadunud ja need muudetud kohad olid ka pigem tagasi muudetud 🙂 See oli lahe, et too voodisse/vette langemise efekt oli ka lavale toodud, loodetavasti on see lõppesitlusele samuti kaasatud. Muidugi, kui ma olin kuulanud esimese nelja züriiliikme punktid ära, siis sügasin kukalt et kuidas Uku nüüd sellises olukorras veel võitis, sest minu arust oli ta ju kas viimane või eelviimane. Samas ma usun, et züriipunktid olid ilmselt eellindistatud (ning nemad andsid hindeid poolfinaali esituse alusel ehk ilmselt seal kaotas Uku ka punkte) ja pinge kruvimiseks lihtsalt järjestati need nagu ette loeti. Mis ma lõpliku pingerea* kohta ütlen – Sissi kõrge koht oli meeldiv üllatus (siin aitas kindlasti superfinaali saamisel kaasa kõrged puntkid žüriilt); Koidu neljas ja Suured Tüdrukud seitsmes koht samuti üllatus, pigem ohoo üllatus; see et REDEL ei olnud viimane ja Andrei Zevakin/Pluuto said züriilt korraliku punktilaadungi samuti lahe. Kahju oli, et Ivo ja Robert nii tagalõppu jäid. Tegelikult olid žüriipunktid üldse paras üllatus 😀

Kui nõõd aus olla, siis olen mitu aastat mõelnud, et võiks hääletussüsteemi muuta, et züriipunktid ka mingil määral loeks ja oleks nende häälte andmisel natuke rohkem mõtet. Praegu ju loetakse žüriipunktid kokku ning teisendatakse siis 1-12 puntkideni millele lisatakse rahvahääletuste teisendatud punktid. Kui ma kunagi Rootsis elasin, siis nende võistlusel oli süsteem, et rahvahääled jaotati maakonniti ja siis anti edasi skaalal 1-12. Seega miks ei võiks olla nii, et žõriipunktid jäävad nagu jäävad ja sinna otsa lisatakse Harjumaa rahvahääled, Hiiumaa rahvahääled jne. Praegusel itiajastul peaks ju lihtne olema identifitseerida, millisesse maakonda kuuluva telefonimasti kaudu laulue poolt helistati/SMS saadeti.

A muidu oli väga hea show – Pealtkuulaja klipid naljakad; ma ei teadnud näiteks, et Tallinnas/Eestis nii huvitavaid muuseume on, mida külastada; tume riietus ja valged papud tundusid populaarne kooslus olevat; mul läks päriselt ka sassi lugemine, mitme looga Dagmar ja Kaire seotud olid ja üldse mitte paha pärast, nad ongi väga head lauljad, mida tõestasid enda soolonumbri esitamisel. Muidugi ei olnud üleüldine melu see, mis tavaliselt, kuid arvestades kõike toimuvat, siis kamoon olgem õnnelikud, et üldse finaal ära peeti. Tobe oli minu arust see, et otse-eetris olles istuvad artistid ninapidi oma nutitelefonides … päriselt? Võiks ju kaasartistide suhtes ikkagi viisakas olla ja oma telefon ära panna kuniks saade läbi. Lõppu Tõnis Niinemetsalt ka väike prohmakas, sest Maarja on tegelikult kaks aastat järjest Eestit Eurovisioonil esindanud, küll esimene kord koos Ivo Linnaga.

*Järgmine aasta teen ilmselt nii, et panen on lõpliku paremusjärjestuse paika pärast finaalsaates toimunud esitlusi, sest kui oleksin sedasi sel aastal toimetanud, siis oleksin Uku võitu natuke rohkem uskunud.

Eesti Laul 2021

Nonii, vaadates tagasi enda postitustele poolfinaalide kohta, siis mida me järeldame – ennustamine on üks tänamatu töö 😀 Mina pakkusin, et esimesest poolfinaalist saavad edasi Nika, Egert Milder, Koit Toome, Ivo Linna, Kristin Kalnapenk ja Tanja. Nendest said edasi Egert, Koit ja Ivo ehk pooltega panin täppi. Ma olin üllatunud, et Tanja ei saanud edasi, kuid oleksin pidanud paremini ennustama, et rahvale läheb peale Andrei Zevakin & Pluuto, Hansu ja Karli edasisaamine oli minugi jaoks üllatus. Teise poolfinaali ennustasin veidike paremini ehk mina pakkusin edasisaajateks Gram-of-Fun, Uku Suviste, Suured Tüdrukud, Jüri Pootsmann, Kadri Voorand, Uku Haasma ja Alabama Watchdog (ups, ma ennustasin seitse laulu edasi :D). Nendest omakorda said edasi Uku, Suured Tüdrukud, Jüri ja Kadri (kuna ma esimese poolfinaali nii pekki ennustasin, siis võtan heaga seekord nelja õigesti ennustamise tiitli). Pettunud olin, et Kristel edasi ei saanud, samas Redeli oleksin jällegi pidanud täppi panema. WinnyPuhh oli ju nii populaarne kui nad 2013 osalesid.

Igatahes, et kuidas siis ennustada, kes võita võiks. Otsustasin, et enam ei piisa lindistuse kuulamisest, vaid nüüd peaks ära vaatama ka live esitused. Minu hetke ennustus oleks, et kolm superfinaali pääsejat on Uku, Koit ja Jüri, Suured Tüdrukud jäävad napilt välja neljandaks. Esikoha võtab Uku, sest temal on suurim publikutoetus (vaadates kuidas poolfinaalis ei olnud ta ju žürii lemmikute seas, kuid edasipääs tuli pärast telefonihääletust).

  1. Egert Milder “Free Agin” – no mulle hakkab see lugu üha rohkem meeldima ning arvestades, et tegu on live esitusega, siis minuarust tuleb ka päris hästi välja, eriti refrääni osa. Tihtilugu ju ei suuda ees- ja taustalauljad nii hästi sünkroonis laulda ja veel nii, et keegi ei laula kellegist üle. See lugu võib veel päris kõrgele tõusta.
  2. Suured Tüdrukud “Heaven’s not that Far Tonight” – no jällegi lugu, mis on live’s väga tugeva esitusega, samas need on ju Kaire ja Dagmar. Taustalauljatega sujus ka laulmine hästi ja ei teinud kõrvale liiga. Mulle meeldis, et laulu lõpus tulid taustalauljad ikkagi lava ette, tundus kuidagi rohkem täidetud see suur lava. Ainult Kaire võiks endale mustad kingad jalga panna, mind nii tohutult häirisid need hallid, isegi kui need olid mõeldud hõbedast efekti andma 😀
  3. Hand Nayna “One by One” – no ma ei tea, järgmine lugu, mis okei kõlaga live’s. Huvitav, kas närvid hakkavad pigem alt vedama siis päris finaalesitluse ajal, või äkki üldse mitte. Tantsijad olid toredad taustaks, kuigi ma keskendusin hoopis kuulamisele. Ja paljajalu laval olemine on kuidagi “eilane” teema.
  4. Ivo Linna, Robert Linna, Supernova “Ma olen siin” – algus jumala mõnna, refrääni ajal tundub et Roberti hääl tuleb kuidagi tugevamini läbi ja Ivo kaob täitsa ära. Samas, Robert on nii lahe, teatrlaane kuju laval, kindlasti keegi, kes erineks suurest massist. Ja lauluhääl on tal hea. Veel üks hea lugu, mida live’s ära ei rikuta.
  5. Karl Killing “Kiss Me” – algus on mõnus kuulata, oskab oma häält kontrollida. Mulle tundub, et muusikaga on veidike mängitud ja efekte juurde lisatud, ei midagi häirivat. Esinemiskostüüm võiks tsipake … soliidsem olla. Minu jaoks väga mõnus kuulata.
  6. Uku Suviste “The Lucky One” – esiteks, kas neid pikselööke peab nii palju olema, eriti kui neid ei suudeta muusikaga sünkrooni panna nagu ilmselt mõeldud on. Teiseks, Uku alustas nii mõnusalt oma laulu ja siis refrääni osas kuidagi pingutab üle ning hääl muutub teiseks. Lindistuselt nii välja ei tule, kuid live’s küll. Ja mind häirib see. Ja siis langevad “taevast” ketid 😀 päris hästi on välja arvutatud kus ta seisma peab, et ketiga vastu nägu või kätt ei saa. On need üldse metallist ketid või plastikust? Lisaks, mulle tundub et taustalaujad on refrääni ajal tsipake maas, jällegi häirib. Krt, ta on seda lugu nii palju ümber teinud, et ma olen täiega pettunud 😦 Minu jaoks oli lindistus nii tugev ja mõnus, et ma veetsin päevi autoga sõites just tema lugu kuulates, live’i niimoodi ei tahaks “nautida”. Kui ta nüüd tsipake tuure maha võtaks nii oma muudetud osalt (2:17-2:30) ja oluliselt vähendaks äikesetormi, oleks täitsa okeika. Kettidest ma saan aru on mõeldud aheldatuna olemist, mis algul võib-olla üllatav on, kuid lõpuks pigem ei häiri.
  7. Sissi “Time” – tüdrukule on antud häält, ei ole midagi öelda ning koos väga hea taustalauljate tiimiga suudavad nad väga mõnusalt laulda. Live esitus andis mulle mõnusa tunde ja energiasööstu. Väga lahe.
  8. Jüri Pootsman “Magus Melanhoolia” – Jüri hääletämber on hästi mõnus, mulle täiega meeldib. Samuti meeldis mulle tema eelmine võidulugu “Play”, lihtsalt nii kahju oli, et ta Rootsis poolfinaalis närvi läks ja esitus ei olnud kõige parem. See lugu on selline, et mulle kohe üldse ei meeldinud alguses, kuid pean tunnistama, et see on teistugune. Ja see, kuidas ta oma häälega mängib, ise eelistan siiski seda tämbrit kui ta salmi laulab 😀 Lihtsalt natuke lühikeseks jääb.
  9. REDEL “Tartu” – 😀 😀 😀 keegi peab ju kino tegema, ja mulle muusika täitsa meeldib. Esimest korda kuulasin ka sõnu (noh niipalju kui neid seal oli :D) ja tekkis küsimus, kas laulu nimi ei peaks olema hoopis “Viljandi”. Jällegi lühike lugu, aga noh palju polegi ju öelda. Kuna see lugu iseenesest on nii absurdne, siis see mis laval toimus sobis nagu valatult. Ei, nalja mulle meeldib teha ja saada.
  10. Koit Toome “We Could Have Been Beautiful” – Ma üldiselt ei ole Koidu loomingu austaja, need lood, millega ta Eurovisioonile on pürginud, on ka pigem mitte lemmikud olnud, sealhulgas “Merelapsed”. Sama reaktsioon oli selle looga esmasel kuulamisel, kuid vastupidiselt hakkas see lugu mulle üha rohkem meeldima. Nii kahju, et üldpildis see siiski viimast võidulaulu nii palju meenutab (mees klaveri taga inglise keelset ballaadi laulmas). Dsiisas, mul tulid külmavärinad lugu kuulates, seda ei juhtu tihti. NB! Dagmar, Kaire ja Koit on kavalad, laulavad üksteistele taustasid, et siis on lõppvõistlusele saamise võimalus suurem, boonusena saavad Miku ja Rolfi ka kaasa 😀
  11. Andrew Zevakin & Pluuto “Wingman” – hihii, järgmine üllataja, kes mulle meeldima hakkas. ja no live minu arust õnnestub, okei laval toimuv on veidike küsimärgiga, aga lugu ise on selline, et paneb ikkagi toolil ennast õõtsutama 😀 Need naishääled taustaks kohe üldse ei sobi, poisid teevad kahekesi väga head koostööd.
  12. Kadri Voorand “Energy” – viimane kord kui ma seda lugu vabatahtlikult kuulan, mulle ÜLDSE ei meeldi see. Muidugi ma ei vaidle, et tal on häält ja oskusi, live esitus on mega võimas. Lihtsalt muusika, mis ei ole minu maitsele. Ma tean, see on igav minu jaoks.

Lood kuulatud ja mis on minu jaoks suurim muutus, et ma ei üllatuks kui Uku superfinaali ei jõua, millest on kahju, sest minu jaoks on tema selle aastane lugu viimase kolme aasta võistluslugudest parim. Uku puhul oleneb väga palju sellest, kui palju punkte ta žüriilt saab ja mitmendale kohale platseerub enne publikuhääletust, rahvalt saab ta ilmselt kas 10 või 12 punkti. Küsimus ongi, kas žürii on oma punktid juba paika pannud või ikkagi otsustavad finaalesituse järgi. Kui finaalesituse järgi, siis äkki on võimalus superfinaali jõuda ja siis on üldvõidu võimalus juba suurem. Kui aus olla, siis Uku live oli minu jaoks kõige nõrgem nendest 12st, mis on üllatav, sest tegu ei ole ju noore ja lavakogenematu artistiga. Kahju kahju kahju. Lugu kuulan kindlasti edasi autos.

Üldise märkusena – minu jaoks on kahte tüüpu lauljad, need kes suudavad oma häälega mängida ja seda kontrollida (nt Sissi, Koit, Jüri) ja need, kes seda ei suuda nii hästi. Muidugi suurel lõppvõistlusel on nii palju erinevaid tegureid, et laul meelde jääks ja võidaks, kuid siinkohal olen pigem vanamoeline ja arvan, et laulda võiks ka siiski päris hästi. Ja kui ongi noote, mida ei suudeta võtta, siis peaks laulu enda häälele ja selle võimekusele vastavaks muutma.

Aga nüüd lõpptulemus – kuna ma Ukut enam esikohale ei ennusta, siis usun et võidu pärast hakkavad võistlema Jüri ja Koit. Minule meeldiks Koidu võit rohkem, sest Jüri lugu on kuidagi natuke liiga niššilik ning küsimärgi all on kas see köidaks nii paljude tähelepanu. Koidu live oli minu jaoks sama tugev kui lindistus ehk ma ei teinud suurt vahet kas lugu tuli otse või ei. Jüri hääl ikkagi selles kontekstis mängis rohkem. Kuidas jagunevad ülejäänud 10 kohta on on päris hea küsimus. REDEL vast jääb viimaseks, Uku neljas-viies. Ok proovin mingi pingerea paika panna:

1 Koit Toome

2 Jüri Pootsman

3 Suured Tüdrukud

4 Uku Suviste

5 Egert Milder

6 Ivo Linna, Robert Linna, Supernova

7 Kadri Voorand

8 Sissi

9 Hans Nayna

10 Karl Killing

11 Andrew Zevakin

12 REDEL

Eesti Laul 2021 II poolfinaal

Jätkates sarnasel lainel, vaatasin uuesti üle ka teises poolfinaalis võistlevad lood. Muideks, kui ma vaatasin videosid ja otsisin infot eelmise postituse tegemiseks, siis sattusin lõpuks vaatama erinevaid Eurolaulu ja Eesti Laulu edetabeleid läbi aegade ning loomulikult ei suutnud ma vastu panna otsida erinevaid originaalvideosid. Nii näiteks oli päris lahe vaadata, milline oli “Kaelakee hääle” kõige esimene esitus Eesti poolfinaalis (ja see, kuidas Maarja liikus või Ivol ei olnud sõnad peas :D), Norras ju kõlas laul juba teistmoodi (jätame siinkohal välja fakti, et Maarja oli VÄGA närvis 🙂 ). See selleks, kuulab ja ennustab siis ka teise poolfinaali osalejad ning edasipääsejad.

1. Sissi: “Time” – ma mletan, et lugu oli nagu tätsa okei, aga konkreetne viis meeles ei olnud. Seda ei saa muidugi ignoreerida, et tüdrukul ON hea lauluhääl. Iseenesest mõnus lugu.
2. Gram-Of-Fun: “Lost In A Dance” – see lugu ei jäänud mulle meelde, kuigi mäletasin, et tal oli 80ndate mõjutused. Ja siis mingi hetk hakkas refrään mind kummitama, ma isegi ei tea, kus ma siis seda kuulsin, et see kummitama oskaks hakata 😀 Endiselt see lugu meeldib, isegi rohkem kui esimesel kuulmisel. Muidugi kuulasin lõpuni.
3. Kadri Voorand: “Energy” – no ei meeldi see lugu mulle, tee või tina. Ma ei pannud seda isegi mängima, vaid lihtsalt otsisin video lingi kopeerimiseks välja. Kuid olen suhteliselt kindel, et finaali see saab, sest žüriile see ilmselt meeldib.
4. Helen: “Nii kõrgele” – järgmine lugu, mille refrään mul lambist kummitama hakkas. Samas lugu mulle jällegi ei meeldi ja ei hakanud ka kuulama.
5. Redel: “Tartu” – ma tean, et mu eelmine reageering oli et “oimaigaad ei ei”. Tegelikult on lugu päris naljakas ja kes teab mis vimkasid hääletus sisse toob. Ma sihilikult seda lugu välja ei otsi, et kuulata, aga praegu oli küll lahe taustaks mängima panna. Muideks kas mitte see tüüp kollase dressikaga ole Winny Puhhi laulja?
6. Rahel: “Sunday Night” – täielik auk on enne lugu, et millega tegu oli. Esimesed taktid ka ei aita meenutada. Ahjaa, refrääni osa on tuttav, aga minu jaoks ei ütle midagi. Ei kuulanud lõpuni.
7. Uku Haasma: “Kaos” – no minu jaoks nii … depresiivne … lugu, ma ei oskagi seletada, aga selline imelik tunne tuleb loo alguses sisse. Otseselt ei meeldi, samas kinni nagu ka ei taha panna videot.
8. Heleza: “6” – esimene mõte on, et ka see oli see eesti ja prantsuse keelne lugu. See oli selline meeldib ja siis üldse ei meeldi juppidega lugu. Prantsuse keelne osa väga meeldis, aga minu jaoks eesti keel sinna vahele ei sobinud. Ei kuulanud lõpuni.
9. Uku Suviste: “The Lucky One” – no ilmselgelt ei ole kahtlust, kas see lugu edasi saab. Kuigi olgem ausad, minu jaoks on Koidust saanud päris korralik konkurent sellele loole. Muidugi kuulasin loo ära, ei tea juba mitmekümnendat korda 😀
10. Alabama Watchdog: “Alabama Watchdog” – mõtlesin, et ei hakka seda lugu kuulama, kuna ei ole minu tassiek teed. Aga selle aja peale, kui video lingi siia panin, jõudis lugu juba nii palju mängida, et kuulasin ikkagi lõpuni. Hea lugu.
11. Jüri Pootsmann: “Magus melanhoolia” – mul on selle looga kahetised emotsioonid. Muidu meeldib, aga refrääni kõrged nootid on kõrva surm 😀 Ja ma tean, et inimestele just refrääni osa sümpatiseerib 😀 😀 😀 No ma ei saa seda kuulata.
12. Suured Tüdrukud: “Heaven’s Not That Far Tonight” – selline lihtne ja kaasahaarav diskokas, ma lihtsalt ei usu, et see päris lõpulavale jõuab, aga Eesti finaali kindlasti. Vokaalselt on Kaire ja Dagmar tugevad ning neil on ju tohutult lavakogemust, seega närv ei tohiks ka alt vedada. Muidugi kuulasin lõpuni.

Ma arvan et edasi saavad Gram-of-Fun, Uku Suviste, Suured Tüdrukud, Jüri Pootsmann, Kadri Voorand, Uku Haasma ja Alabama Watchdog.

Päris lahe oleks nüüd näha, kuidas artistid live’ esinemisega hakkama saavad, sest eks see otsustab ju palju.

Eesti Laul 2021 I poolfinaal

Vaatan mina pühapäeval rahulikult järelvaatamisest “Hommik Anuga”, kui jutu sees jõuab minuni lause, et järgmine nädal toimuvad Eesti Laulu poolfinaalid. Päriselt?!?! Ei ole võimalik. Vaatasin kalendrit ja nii ongi. Olgem ausad, eks ole ju pea kaks kuud ka mööda läinud sellest postitusest, kus oma esmamuljeid lugudest jagasin. Olgu siinkohal ära öeldud, et ma ei ole väga neid lugusid uuesti kuulanud. Kui siis ainult Kairet ja Dagmarit paar korda ja Ukut, natuke rohkem kui paar korda 😀 Mingil põhjusel hakaks mulle Kristel Aasladi lugu kummitama ja meeldima (ikkagi 80ndate mõju on sees) ja aegajalt ka Helen Randmetsa, kuigi no ma oleks väga üllatunud, kui see lugu edasi finaali saab. Pean siiski tunnistama, et seda tegin küll, et vaatasin erinevaid välismaallaste tehtud reageerimisvideosid Uku loole pluss mõned suuremad fännid olid ka oma pingerea 24st loost teinud. Fakt on aga see, et kui ma praegu esinemisjärjekorrale peale vaatan, siis enamus lugude meloodia mulle meelde ei tule. Seega, kuulan lood uuesti läbi ja ennustan, kes võiks finaali saada. Ja ma ei luba, et ma viitsin kõiki uuesti algusest lõpuni läbi kuulata.

1. Tanja: “Best Night Ever” – nojah, algus on endiselt hea, samuti refrään. Kui nad selle “paramparaa” osa ära võtaks, oleks jumala hea lugu. Igatahes meeldib see mulle rohkem kui esmasel kuulmisel, isegi puusa võtab nõksuma 🙂 Ja loo kuulasin lõpuni.
2. Hans Nayna: “One By One” – algus meenutab Egert Milderit üleüldiselt, aga no kurja see refrääni osa kisub alguses tõotatud tempo maha ja see mulle ei meeldi. Laulu edenedes ma tempomuudatust enam nii ei märka, lugu muutub isegi paremaks ja kuulan selle lõpuni.
3. Wiiralt: “Tuuled” – see on see kantrilugu eks. Taustaks võiks see isegi mängida, sihilikult ma seda kuulamiseks ei otsiks üles ja lõpuni ka ei kuula.
4. Kea: “Hypnotized” – tundub house’lik lugu ja siis tuleb refrään. Mulle meeldib refrään ikka tunduvalt palju rohkem. Jällegi lugu, mis võib ju tastaks kõlada ja kuulan lõpuni, sest otsin infot netist.
5. Andrei Zevakin & Pluuto: “Wingman” – nii see on nüüd see lugu, mille refrään hakkas kummitama ja praeguseks on tegu minu jaoks laheda ning naljaka looga. Kui noored agaralt hääletavad ja žüriilt ka punkte saadakse, siis võib täitsa finaali saada. Muidugi kuulasin loo lõpuni 😀
6. Karl Killing: “Kiss Me” – see lugu jäi mulle meelde kui üks nutulugu, esimeste taktide ajal tuleb meelde mingil põhjusel Inger, kuigi tema lood olid väga lahedad. Jällegi lugu, mis võib taustaks täitsa mängida.
7. Nika Marula: “Calm Down” – algus on igav, kuid refräänis alates kerib end üles ja täitsa lahe lugu. Kuulasin lõpuni
8. Egert Milder: “Free Again” – Egerti lugu mulle alguses ei meeldinud, aga nüüd on üha rohkem hakanud meeldima. Seda enam, et minu arust on tegu parema looga kui eelmisel aastal. Jällegi kuulasin lõpuni.
9. Tuuli Rand: “Üks öö” – üldse ei mäleta seda lugu. Samas kui mängima hakkas, tuli meelde ja täitsa meeldis. Käis taustaks lõpuni.
10. Koit Toome: “We Could Have Been Beautiful” – seda lugu ei pea ma üle kuulama, see meeldib mulle ja olen kindel, et saab ka finaali. Aga ma ikkagi kuulasin 🙂 Ja üha rohkem hakkan mõtlema, et see võiks kogu võistluse kinni panna.
11. Kristin Kalnapenk: “Find A Way” – ei meeldi mulle selles stiilis lood, ei kuulanud lõpuni.
12. Ivo Linna, Robert Linna, Supernova: “Ma olen siin” – tegelikult ei meeldinud mulle see lugu ka ja ei hakanud uuesti kuulama.

Selles suhtes on raske otsustada/valida, kes võiks edasi saada, sest pahatihti panen kirja lood, mis mulle meeldivad, mitte millised võiks üldsusele meeldida. Ja kuna ma olen Eestis ära olnud juba 8* aastat, siis ma ei tea väga ka seda, kes kui populaarne millises vanusegrupis on ja keda mängitakse raadiotes rohkem. Pealegi, kui Eestit on kunagi lõpp võistlusel esindanud Kreisiraadio, siis võiduvõimalus on ju kõigil 😀 :D: D Seega pakun, et edasi saavad Nika, Egert Milder, Koit Toome, Ivo Linna, Kristin Kalnapenk ja Tanja. Nüüd pean ainult süsteemi välja mõtlema, et kuidas ma saaksin kogu esimest poolfinaali nii järele vaadata, et ei tea, kes edasi said …

*dsiisas juba 8 aastat :S Aga nii ta ju oli, et pidasime veel ema sünna veebruaris ära ja paar päeva hiljem läksin Austraaliasse ning isegi kui 2014 jõuluks olin kodus tagasi, siis veebruar 2015 kolisin UK’sse. Nii hästi mäletan, kuidas Sõbrapäeva olin juba UK’s, aga helistasin emale ja juhatasin ühte kummutisahtlisse peidetud Sõbrapäeva šokolaadikarpi leidma, mille olin sinna perele ära peitnud.