Kultuurne pühapäeva pärastlõuna

Eile sain ootamatult pakkumise minna perega teatrisse ehk pakuti osta piletid laste etendusele. Igati tervitatav minu jaoks, sest no ei suuda mina leida infot erinevate kultuursete ürituste kohta siin Manchesteris. Ilmselt kui jubedalt kaevuks netimaailmasse, siis ikka leiaks, aga ma olen natuke laisk ka ja (vinguv) eestlane minus tahab samuti teinekord tähelepanu 🙂 Niisiis, sõitsin eile õhtul piletitele järgi, nautisin täiega pimedat ja autosõitu (ja Laura viimast plaati) ning kätte nad sain.

Halvaks üllatuseks jäi Miku ööga ikka päris tõbiseks ning kuna hetkel ainukese rahateenijana majas peab ta homme tööle minema, tundub mõtekam tema koju ennast ravima jätta. Oh juudas kui põnevil ma olin, no ikka kordades rohkem kui Noorhärra, kes vast ei saanud üldse arugi, mis toimub. Temale on juba piisav elamus see, kui saab aru, et õue/linna riided pannakse selga, sest siis saab ju majast välja 😀 Igatahes, otsisin tema piduriided välja, ikka tumedad püksid (mitte küll viigikad), korralikum body, mis jättis suht triiksärgi mulje ja vest peale. Lipsu üritasin ka ette panna, aga see oleks juba liiga pikka kohapeal püsimist tema jaoks tähendanud ja loobusin sellest. No selline ponk poiss nägi välja, et mu süda tahtis lihtsalt uhkusest rinnus lõhkeda.

Muidugi autosse minek ja sõitma hakkamine ei olnud probleemiks, ta jäi lihtsalt magama ja magas terve tee maha. Mida ma ka ajastasin nii, sest muidu ei oleks me lihtsalt õigeks ajaks kohale jõudnud. Etendus ise oli selline lihtne, rääkis loo lehekese elust – kuidas ta tekkis, värvi muutis, kuidas tuul ja vihm tema elu mõjutasid. Selline kerge 25 minutit tegevust, mida suudab 1-2 aastane jälgida. Noorhärra muidugi uuris aegajalt üldse prožektoreid, samas minu sülest ta ära ei läinud ja häält ka ei tõstnud. Etenduse lõpuks toodi palju “lehti” lavale, millega siis lapsed mängida said. Kõik lapsed läksidki mängima, väljaarvatud Noorhärra, kes läks treppidele ronima. Sest noh ronimine on hetkel teema.

Igatahes meie (mina) jäime etendusega rahule ja saime ka ideid, kus kohast ise teinekord tegevust otsida. Koht, kus etendus toimus, oli ka selline, kuhu enne sattunud ei olnud, mistõttu tahaks kindlasti sinna niisamagi jalutama minna, kui kevad ja soojad ilmad saabuvad.

Advertisements