Midagi vaatamiseks

Paar nädalat tagasi jäi mulle Netflixis silma minisari “Clickbait“. Tavaliselt ma minisarju ei vaata ja ka pikemaajalised sarjad vaatan nii, et kõik osad oleks juba välja lastud. Ma lihtsalt ei suuda kannatada, et pean hooaega vahel uute osade väljalaskmist ootama. See sari jäi silma tänu sellele, et panin mingi het Netflixi käima, aga siis jäin midagi kohmitsema, mistõttu hakkas Netflix mulle automaatselt uute sarjade treilereid näitama. Ja selle treiler jäi mulle meelde ning isegi kummitama. Ühel õhtul, kui poisid magama läksid, mõtlesin esimese osa ära vaadata. See jäi nii põneva koha peal pooleli, et vaatasin teise ka. Ja siis kolmanda ja neljanda. Ühesõnaga, vaatasin kõik 8 osa ära ning magama läksin kell kolm öösel. Järgmine päev olin paras zombi, aga mulle meeldis see sari. Peab ütlema, et see mulje, mis mulle treilerit vaadates jäi ja mis lõpplahendus tegelikult oli, no need erinevsid korralikult. Oli paar päris mõnusat pööret, mida ei osanud oodata ja minu jaoks olid kõik 8 osa korralikult kaasa haaravad. Seega julgen soovitada.

Eile juhtusime Amazon Prime’i pealt vaatama dokfilmi “Hotel Coolgardie“. Miks see mind kõnetas, oli see et esiteks Austraalia ja teiseks seljakotirändurite seiklus. Ehk sama, mida meie 7-8 aastat tagasi kogesime. Film räägib kahest soome rändurist, kes võtavad vasti baaridaami koha ühes väikeses kaevanduskülas Lääne-Austraalias. Ütleme nii, et ma küll ei tötöanud pubis, kuid isegi mina, kes ma sattusin kohalikku Mingenew pubisse paaril õhtul nädalas, tundsin enda teinekord nagu lihaletis olevat. Praegu oskan ainult tänu tunda, et ma elasin ikkagi linnast väljas ja ei olnud kohalikele “hurmuritele” 24/7 vaatamiseks. Mingenew pubi oli Coolgardie omaga võrreldes küll pisem, kuid ma oletan, et ka sealsed pubidaamid (kes eranditult kõik rändurid olid) said millegi sarnase osaliseks. Mind tohutult häiris näiteks ka pubiomaniku suhtumine ja suhtlemise tüdrukutega, sest paratamatult sellised ülemusi on palju (nt minu maanteekohviku ülemus oli suht sarnaselt üleolev ja mõnitav). Seega kui veel mingi aeg tagasi kasutasid rändurid Austraalias töötamist pigem võimalusena head raha teenida (ja eks see ole vast siiamaani teema), siis nüüdseks on kohalikud “ärimehed” samuti avastanud uues ja värskes veres kullasoone – see ei ole liialdus, kui uute baaridaamide saabumisel ronivad ka kõige eraklikumad farmerid ja töölised vähemalt üheks õhtuks pubisse. Ning sa peadki nendega olema sõbralik ja lobisema olenemata KUI rõvedad nad oma ütlemistes olla võivad. Tüdrukud pidasid isegi kaua vastu 🙂 Ühesõnaga, kes veel tuleb ütlema, et ränduri elu on Ozzymaal üks lust ja lillepidu, siis vaadaku seda dokumentaali 😉