Eesti Laul 2021 I poolfinaal

Vaatan mina pühapäeval rahulikult järelvaatamisest “Hommik Anuga”, kui jutu sees jõuab minuni lause, et järgmine nädal toimuvad Eesti Laulu poolfinaalid. Päriselt?!?! Ei ole võimalik. Vaatasin kalendrit ja nii ongi. Olgem ausad, eks ole ju pea kaks kuud ka mööda läinud sellest postitusest, kus oma esmamuljeid lugudest jagasin. Olgu siinkohal ära öeldud, et ma ei ole väga neid lugusid uuesti kuulanud. Kui siis ainult Kairet ja Dagmarit paar korda ja Ukut, natuke rohkem kui paar korda 😀 Mingil põhjusel hakaks mulle Kristel Aasladi lugu kummitama ja meeldima (ikkagi 80ndate mõju on sees) ja aegajalt ka Helen Randmetsa, kuigi no ma oleks väga üllatunud, kui see lugu edasi finaali saab. Pean siiski tunnistama, et seda tegin küll, et vaatasin erinevaid välismaallaste tehtud reageerimisvideosid Uku loole pluss mõned suuremad fännid olid ka oma pingerea 24st loost teinud. Fakt on aga see, et kui ma praegu esinemisjärjekorrale peale vaatan, siis enamus lugude meloodia mulle meelde ei tule. Seega, kuulan lood uuesti läbi ja ennustan, kes võiks finaali saada. Ja ma ei luba, et ma viitsin kõiki uuesti algusest lõpuni läbi kuulata.

1. Tanja: “Best Night Ever” – nojah, algus on endiselt hea, samuti refrään. Kui nad selle “paramparaa” osa ära võtaks, oleks jumala hea lugu. Igatahes meeldib see mulle rohkem kui esmasel kuulmisel, isegi puusa võtab nõksuma 🙂 Ja loo kuulasin lõpuni.
2. Hans Nayna: “One By One” – algus meenutab Egert Milderit üleüldiselt, aga no kurja see refrääni osa kisub alguses tõotatud tempo maha ja see mulle ei meeldi. Laulu edenedes ma tempomuudatust enam nii ei märka, lugu muutub isegi paremaks ja kuulan selle lõpuni.
3. Wiiralt: “Tuuled” – see on see kantrilugu eks. Taustaks võiks see isegi mängida, sihilikult ma seda kuulamiseks ei otsiks üles ja lõpuni ka ei kuula.
4. Kea: “Hypnotized” – tundub house’lik lugu ja siis tuleb refrään. Mulle meeldib refrään ikka tunduvalt palju rohkem. Jällegi lugu, mis võib ju tastaks kõlada ja kuulan lõpuni, sest otsin infot netist.
5. Andrei Zevakin & Pluuto: “Wingman” – nii see on nüüd see lugu, mille refrään hakkas kummitama ja praeguseks on tegu minu jaoks laheda ning naljaka looga. Kui noored agaralt hääletavad ja žüriilt ka punkte saadakse, siis võib täitsa finaali saada. Muidugi kuulasin loo lõpuni 😀
6. Karl Killing: “Kiss Me” – see lugu jäi mulle meelde kui üks nutulugu, esimeste taktide ajal tuleb meelde mingil põhjusel Inger, kuigi tema lood olid väga lahedad. Jällegi lugu, mis võib taustaks täitsa mängida.
7. Nika Marula: “Calm Down” – algus on igav, kuid refräänis alates kerib end üles ja täitsa lahe lugu. Kuulasin lõpuni
8. Egert Milder: “Free Again” – Egerti lugu mulle alguses ei meeldinud, aga nüüd on üha rohkem hakanud meeldima. Seda enam, et minu arust on tegu parema looga kui eelmisel aastal. Jällegi kuulasin lõpuni.
9. Tuuli Rand: “Üks öö” – üldse ei mäleta seda lugu. Samas kui mängima hakkas, tuli meelde ja täitsa meeldis. Käis taustaks lõpuni.
10. Koit Toome: “We Could Have Been Beautiful” – seda lugu ei pea ma üle kuulama, see meeldib mulle ja olen kindel, et saab ka finaali. Aga ma ikkagi kuulasin 🙂 Ja üha rohkem hakkan mõtlema, et see võiks kogu võistluse kinni panna.
11. Kristin Kalnapenk: “Find A Way” – ei meeldi mulle selles stiilis lood, ei kuulanud lõpuni.
12. Ivo Linna, Robert Linna, Supernova: “Ma olen siin” – tegelikult ei meeldinud mulle see lugu ka ja ei hakanud uuesti kuulama.

Selles suhtes on raske otsustada/valida, kes võiks edasi saada, sest pahatihti panen kirja lood, mis mulle meeldivad, mitte millised võiks üldsusele meeldida. Ja kuna ma olen Eestis ära olnud juba 8* aastat, siis ma ei tea väga ka seda, kes kui populaarne millises vanusegrupis on ja keda mängitakse raadiotes rohkem. Pealegi, kui Eestit on kunagi lõpp võistlusel esindanud Kreisiraadio, siis võiduvõimalus on ju kõigil 😀 :D: D Seega pakun, et edasi saavad Nika, Egert Milder, Koit Toome, Ivo Linna, Kristin Kalnapenk ja Tanja. Nüüd pean ainult süsteemi välja mõtlema, et kuidas ma saaksin kogu esimest poolfinaali nii järele vaadata, et ei tea, kes edasi said …

*dsiisas juba 8 aastat :S Aga nii ta ju oli, et pidasime veel ema sünna veebruaris ära ja paar päeva hiljem läksin Austraaliasse ning isegi kui 2014 jõuluks olin kodus tagasi, siis veebruar 2015 kolisin UK’sse. Nii hästi mäletan, kuidas Sõbrapäeva olin juba UK’s, aga helistasin emale ja juhatasin ühte kummutisahtlisse peidetud Sõbrapäeva šokolaadikarpi leidma, mille olin sinna perele ära peitnud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s