Aasta 2020

Päris raske oleks teha aastakokkuvõtet kuude kaupa, sest koroona ju dikteeris nii palju meie elu ja tegemisi. Pigem mõtlen aastale tagasi ja üritan kirja panna hetked, mis meelde jäid.

Aasta alguses olime koduostu lainetel. Jõudsime teha pakkumised kahele majale, mis mõlemad ka vastu võeti, kuid milledest ise loobusime. Ühel majal oli korralik niiskuskahjustus ning teise laenumakse kohustuse võtmine tundus liiga suur risk. Me olime mõlemad löödud, et pidime loobuma maja ostust, kuid praegu tagasi vaadates oli see ainuõige tegu.

Kevad, eriti märtsi keskpaik kuni juuni, jäävad meelde vaimselt pingelise ajana ja just seetõttu, et mina jätkasin 100% tööd, kuid tegin kõike kodukontorist (noh, söögilaua tagant) samal ajal kui Miku ja Noorhärra olid kodused. Eks see kodus olemine ja korralikud piirangud panid meil kõigil katused aegajalt sõitma, seda eriti märtsis. Õnneks siiski juunis juba asjad laabusid kui Noorhärra sai hoidu tagasi minna ja Miku tööle.

Kevadel tegin ka kursuse läbi. Aprillis tundsin, et natuke liiga suure suutäie olen võtnud ampsata (kodukontor pluss kõik olid kodus ehk seda oma aega õppimiseks nagu ei olnud üldse), sest kursuse raamatut lugedes tundsin end täielikut hiinakeele kursusel olevat. Iganädalased sessioonid aitasid siiski kaasa ning kui ma lõpuks eksamiks õppima hakkasin, tundub kogu materjal vägagi loogiline olevat. Sain selle kursuse ka läbi, kuid päris pikaks ajaks on mul isu midagi õppida, läinud.

Juulis käisime Eestis ning praegu sellele tagasi mõeldes, tundub uskumatu, et me päriselt ka saime kolm nädalat kohapeal olla, et lennukid üldse lendasid ning reisimine ise sujus viperusteta. Jah, pidime olema isolatsioonis nii Eestisse jõudes kui tagasi tulles ning tänu isolatsiooninõudele, ei tulnud ka Miku meile järgi, et koos pulmas käia. Kuid see kolm nädalat oli väga vajalik, eriti teades, et aprillis ju jäi meie külaskäik ära ning samuti ei saanud minu vanemad meile sel aastal külla tulla. Muidu nad ikka korra aastas tulevad ka siia.

Augustis kolisime. Pakkimine, koristamine, lahtipakkimine, sättimine. Tegelikult ei olnud ju me veel juuniski kindlad, et kolime, kuigi selleteemalisi arutelusid on aastate jooksul olnud palju. Kuigi koroonapiirangute tõttu, ei ole me suutnud siinset elu 100% nautida nagu seda vaimusilmas ette kujutasime, siis ikkagi oli see õige otsus. Vaadates kasvõi Noorhärratki, siis ka tema tundub palju rõõmsam olevat. Muidugi ta igatseb oma sõpru Wiganis (nagu me kõik), kuid loodetavasti saame varsti ka sinna külla minna.

Sügis on sujunud omas rütmis. Miku on alates oktoobri keskpaigast töötanud kodust eemal, mis tähendab et nädala sees on kogu kodu ja lapsemajandus minu õlul. Õnneks on meil oma rutiin tekkinud ja midagi rasket selles ei ole. Tundub, et vaimselt on Mikul isegi raskem, sest peab ju tema nädala sees eemal olema oma perest. Kuid hetkel on see variant meie pere ja eesmärkide jaoks parim.

Ja lõpuks, sügisel hakkasime ju uuesti oma kodu ostmisega tegelema. Arvestades, kuidas see aasta algas, ei oleks ma elu sees osanud oodata, et me reaalselt hakkame objekte vaatamas käima. Et olenemata finantsilisest august kevadel, oleme siiski laenukõlbulikud. Pigem arvasime, et võib-olla alles 2021 kevadel oleme olukorras, kus majaost on võimalik. Aga näedsa.

Oleme Mikuga palju rääkinud, et kas 2020 oli halb aasta või ei ning nõustunud, et kõik oleneb vaateviklist ja suhtumisest. Kui ma oleks pidanud aasta kokku võtma näiteks suvel, siis ma ei oleks selles mitte midagi head leidnud – majast loobumine; Miku töökaotus; säästude ära kasutamine; 24/7 pead-jalad koos ja keegi ei saa olla omaette; perega/sõpradega kokku ei saa; reisida pere juurde ei saa. Ühesõnaga, pullikaka. Aga seda kõike võiks vaadata ka nii, et majaostust loobumine viis meid idakaldale kolimiseni; säästud kasutasime ära kuid võlgasid ei tekkinud; suutsime jätkata sissemaksu kogumist ja aasta lõpuks oleme olukorras, kus majaost on reaalsus. Lisaks elame kohas, mille loodus lihtsalt võtab sõnatuks; me siiski oleme perele lähemal, isegi kui me ei tohi majas kokku saada, et koos teed juua. Ehk ei ole see aasta ju nii hull olnud…Ja kindlasti tuleb 2021 veelgi parem.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s