Noorhärra lasteaias

Aasta tagasi ei olnud ma üldse kindel, kas panna Noorhärra enne ametliku koolialgust lasteaeda. Kuna ta on sündinud 2016 november, läheb tema kooli (eesti mõistes eelkooli) 2021 september. Oleks ta sündinud näiteks august 2016, oleks ta kooli läinud juba sel sügisel. Ta on koguaeg olnud elav ja aktiivne laps ning ma ei mäleta kordagi, et ta oleks võõrastanud kellegagi ehk suhtlemine ei ole probleem. Hoidjate juures hakkas käima 10 kuuselt ning täiskohaga (esmasp-reede 9-5) on ta seda teinud alates aasta ja nelja kuuselt, seega on ju kogemust võõrastega koos olemisel. Ainuke nüanss oligi see, et Hoidjate grupid on tavaliselt 4-5 last maksimaalselt, käiakse küll aegajalt erinevates mängutubades ja saadakse teiste lastega kokku, kuid see “oma mull” on siiski võrdlemisi väike olnud. Ja nii muretsesin, et kooli minnes oleks ju koheselt suur seltskond täiesti totaalselt teises keskkonnas, et kuidas kohanemise siis kulgeb. Seetõttu sündiski otsus, et sellest sügisest läheb Noorhärra lasteaeda, et saada suurema seltskonna kogemus.

Mõnes mõttes ei saanud meie kolimine enam paremal ajal tulla, sest Hoidjaga pidime niikuinii lepingu lõpetama ja lasteaed oleks niikuinii septembris alanud. Nüüd lihtsalt nihkus kõik mõned nädalad varasemaks. Ma mäletan nii hästi tema esimest lasteaiapäeva, sest ta oli ise nii õhinas, eriti just seetõttu, et panime ta samasse aeda, kus Sugulane käib. Eks see õhin tuligi sellest, et lõpuks ometi näeb ta Sugulast kauem kui mõned tunnid iga paari kuu tagant. Igatahes ei olnud tal probleemi majja minekuga, ei tulnud nuttu ega midagi ja kõik oli okei. Miku õde küll saatis hiljem meile sõnumi, et kui tema Sugulast aeda viis, siis Noorhärra istus tol hetkel omaette laua taga ja oli sellise veidi kurva olekuga. Oi kuidas minu ema süda pitsitas tol hetkel. Sama päeva õhtul talle järgi minnes olid tema muljed täitsa positiivsed, kuigi ta oli veidi üllatunud, et peab veel tagasi minema 😀

Esimesed paar-kolm nädalat sujusid täitsa hästi, Noorhärra elas ilusti sisse, sai nii uute kaaslaste kui kasvatajatega läbi ning meie nägemuse kohaselt nautis elu lasteaias sajaga. Näiteks ma pole kunagi enne veel kogenud seda, et sa viid hommikul puhta lapse puhaste riietega hoidu ja tagasi saad mudakolli 😀 Ning mis peamine, see kuramuse muda ei tule pesus välja ka. Kui ma esimesed nädalad olid veidike frustreerunud ja ostsin talle posu uusi riideid, et oleks igal hommikul puhas komplekt võtta, siis pärast paari nädalat ütlesid ka kasvatajad, et kõik lapsed möllavad õues ja pole mõtet uusi riideid osta, pigem las tulevad plekilistega, sest puhtana nad niikuinii ei lahku. Samuti meeldib mulle tohutult, et lasteaed kasutab rakendust, mille kaudu jagavad nii päevaseid tegemisi, saavutusi kui päevast menüüd, mistõttu olime ja siiani oleme päris hästi kursis tema tegemistega ja seda nii teksti, pildi kui videomaterjali kaudu.

Umbes kolmandal nädalal hakkasin igal õhtul Noorhärrale järgi minnes saama teateid, et Noorhärra ei käitunud kõige paremini – lollitas, ei kuulanud sõna, talle pidi asju pidevalt ülekordama. Ühesõnaga, käitumisest oli saanud väike murekoht. Osalt see mind ei üllatanud, sest alates hetkest, kui idakaldale kolisime ning Noorhärra ja Sugulane kokku saavad, on nad pehmelt öeldes ülemeelikud ja nende ohjeldamiseks on vaja tähelepanu ja energiat.* Seega kui nad neljal päeval nädalas lasteaias kohtuvad, siis loogiline, et kasvatajad ka kogu selle möllu enda kaela saavad. Kuid tol nädalal rääkisime igal õhtul Noorhärraga, et tema käitumine ei olnud kõige parem, selgitasime mida võib ja mida mitte teha, karistasime teda paari hüve ära võtmisega,** kuid muutust otseselt ei tulnud. Hoopis nädalake hiljem saime aru, et kasvatajad lihtsalt hindavad laste käitumist natuke erinevalt. Ma kindlasti ei õigusta siinkohal oma lapse käitumist, ta on paras energiapomm ja kuulmine/sõnakuulamine ei ole tema suurimaks vooruseks, kuid samamoodi sain aru, et osad kasvatajad saavad laste kontrollimisega paremini hakkama kui teised. Mind rahustas lõplikult maha see, kui peakasvataja kinnitas, et Noorhärra käitub nagu üks tavaline nelja-aastane poiss seda teeb. Ta ongi energiline, ta ongi elav ja tema käitumine lihtsalt peegeldab seda, mis on viimasel ajal juhtunud. Vot siis hakkasin ka mina mõtlema, et meie laps oli harjunud esmaspäevast reedeni olema pikad päevad Hoidjaga, kes hoidis teda nii füüsiliselt kui vaimselt aktiivsena. Ja siis kabuum – märtsist alates oli ta sunnitud olema ema-isaga koos 24/7, ei mingeid sõpru, Hoidjat, vanavanemaid. Lihtsalt ema ja isa, kusjuures emal ei ole aega mängida, sest ta peab tööd tegema. Juunis sai ta oma tavarütmi tagasi, ainult selleks, et kõigepealt olla eemal 3 nädalat Eestis teiste sugulaste juures ja sinna otsa kaks nädalat isolatsiooni UK’s tagasi olles. Tolleks hetkeks oli juba august käes ning Noorhärra sai viimased 10 päeva olla koos Hoidja ja tavapäraste sõpradega ning siis kolisime ära. Samal ajal kui meie maja korda seadsime, oli tema vanavanematega puhkusel. Ehk tema 2020 on olnud täis liiga palju erinevaid sündmusi, keskonnavahetust, uusi nägusid ja seega pole ime, et ta ei suutnud seda kõike endale sisse võtta ja kuskilt pidi see frustratioon välja tulema.

Üks tegur, mida ise arvasin tema käitumise taga olevat, et tal oli raske aru saada, kelle sõna ta peab kuulama. Siiani oli ta harjunud, et oli üks täiskasvanu, kes laste eest vastutas, kuid lasteaias on kasvatajaid kokku 5 ning minuteada nad ka vahetuvad päeva jooksul. Lisa siia juurde veel fakt, et kasvatajad on pigem kõik nooremad naised, kuid Hoidja oli viiekümnendate keskpaigas, siis ilmselt oligi tal autoriteediga probleeme 😀 Noja muidugi see, et uus koht ja uued reeglid.Igatahes, pärast toda hetke, ei ole muid suuri ja väljapaistvaid episoode enam olnud. Jah on olnud päevi, kui ma kuulen, et Noorhärra ja Sugulane on jälle natuke liiga ülemeelikud olnud (sel nädalal on tulnud kasutusse fraas “Noorhärra on olnud Noorhärra“), kuid samas on päevi, kui nad käituvad nagu illikukupaid. Mida oleme täheldanud kasvatajatega, on see, et kui Noorhärra ja Sugulane on lasteaias eraldi (näiteks läheb Noorhärra hommikuti hiljem kohale ja Sugulane ei käi reedeti üldse kohalgi), siis nad on superlapsed. Sama kehtib ka siis, kui ainult üks poistest on vanavanematega. Nad on rahulikud, kuulavad, arvestavad, ei ole metsikud ehk nad ongi meeletud vaid omavahel – kaklevad mänguasjade pärast ühel hetkel ja järgmisel on parimad sõbrad. Arutasime ka Miku emaga paar päeva tagasi, et ilmselt nad teevad kaotatud nelja aastat tasa 😀 kuna ajani, mil me siia kolisime, siis nad nägidki üksteist pigem harva. Pluss nad on mõlemad ainukesed lapsed, seega polegi olnud vajadust olla rahulik ja mõistlik, vaid nüüd on pigem vaja kakelda tähelepanu pärast.

Kokkuvõtvalt on minu arust tema lasteaeda minek läinud üleootuste sujuvalt. Muidugi oli abiks see, et ees ootas juba tuttav nägu, kuigi praegusel hetkel mõtlen, et kas panna Noorhärra samasse lasteaeda Sugulasega oli kõige parem mõte. Teinekord kui talle järgi lähen ja näen kasvatajate silmadest, et nad on väsinud, siis mul on tegelikult neist kahju. Noorhärra pole kordagi kommikuti nutnud, on heas tujus ning alati ootust täis. Nüüd on meil tekkinud uus igapäevane dialoog, kus Noorhärra küsib põhimõtteliselt kohe kui õhtul autosse istub, et kas ta peab homme ka lasteaeda minema ning on jaatava vastuse korral niii pettunud, sest talle ei meeldi lasteaias. Hommikul ajab ka vastu, et tema ei taha lasteaeda minna ent riidesse paneb ilusti ja autosse jalutab ka hea meelega. Lasteaeda jõudes on juba nii elevil, et unustab tinekord tsau öelda ja musi teha, sest noh sõbrad ja mängud ootavad. Ja siis õhtul hakkab trall piht jälle 😀

*Asi läks ühel korral nii hulluks, et kui Sugulane meie juures ühe öö veetis, siis Noorhärra käitumine oli nii halb ja nii sõnakuulmatu, et ma esimest korda tundsin tugevat vastumeelsust oma lapse suhtes. Ta ei olnud kunagi niimoodi kontrolli alt väljas olnud ja mitte sõna kuulanud, et ulme. Me olime Mikuga nii puuga pähe löödud, et ega osanud tol hetkel ööd ega mütsi öelda. Kui ma veel järgmisel päeval olin pehmelt öeldes pahane Noorhärra peale, siis muidugi on nüüdseks minu halb tunne lahtunud ja tema kodune käitumine pigem kontrolli all, sest võtsime ka meie ette uutmoodi lähenemise.

**Näiteks kuulus tol hetkel meie päevakavva igaõhtune jalutuskäik rannal, sest ilmad olid soojad ja õues veel valge. Päris paar korda juhtus, et õhtusel jutuajamisel lubas Noorhärra järgmisel päeval ilusti käituda, kinnitas seda veel hommikul kui kasvatajatele teda üle andes lubaduse üle kordasin ning õhtul kuulsin ikka sama juttu, et käitumine ei olnud kõige parem. Seega jäi jalutuskäik ära. Järgmisel hommikul oli lubadus meeles ja isegi päeva jooksul täidetud, kuid seda vaid paariks järgnevaks päevaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s