Septembri raamat

Hihii, vaatasin just ajaloost, et viimati “lugesin” maikuus 😀 Ma isegi ei hakka vabandama, sest ise olin tobe ja selle asemel, et õhtuti lugeda, istusin jälle telefonis. Õnneks septembris käis mingi kõlks ja lõpuks võtsin raamatu kätte. Septembris lugesin läbi “The Girl in the Spider’s Web” ja kui ma ütlen lõpuks, siis ma ka mõtlen lõpuks, kuna ma olen selle raamatu lugemist alustanud vähemalt kolm korda. Neljandal korral õnnestus lõpuks läbi ka lugeda 🙂

Ma olin ja siiani olen suur Stieg Larsoni Milleeniumi triloogia fänn. Esimese raamatu põhimõtteliselt neelasin endasse, teine ja kolmas raamat võtsid veidike rohkem aega, kuid jäin nendest loetuga väga rahule. Samuti olen näinud ära Rootsi triloogia filmid ja ka USA variandi. Kuskil olen kindlasti maininud ka seda, et mulle meeldis Rootsi versioon tunduvalt rohkem, sest see reaalselt järgis raamatut. Seega, kui ilmus neljas raamat, seda küll juba David Lagercrantz’i sulest, siis soovisin seda ka jõuluvanalt saada. Muidugi sain, viis aastat tagasi juba. Ma ei teagi miks, kuid mul ei sujunud see lugemine kohe mitte mitmel korral, kuniks nüüd septembris. Kui ühe lausega kokku võtta, siis mulle meeldis. Ma ei jõua ära oodata seda, kui film jõuab Netflixi – nägin kogemata reklaami nädal tagasi, et 30ndast septembrist on see olemas, mis sundis mind seda enam raamatu enne läbi saama.

Kui natuke rohkem sisust rääkida, siis minu jaoks jäi mingis osas actionist kui sellisest puudu. Hästi palju keskendus autor erinevatele tegelastele ja taustaloo kirjeldamisele, mistõttu krimkale sarnaseid hetki oligi minu jaoks kaks – siis kui Lisbet Augusti esimesest atendaadist päästis ning kui nad põgenesid varjupaigast jälitajate eest. Kusjuures seda viimast seika ei kirjeldatud ka just eriti mahlakalt. Kui aus olla, siis minule jäi mulje, et miskit põnevat toimub veel, kui äkki lugesin, et krimka osas ongi kõik st. August on päästetud, tema isa tapja paljastatud ja jälitajad kinni peetud. Okei, nende ninanaine sai põgenema, kuid siiski, kuidagi ootamatult sai loo huvitav osa läbi. Samas, ma ei oleks üllatunud, kui tuleb raamatule ka järgmine osa, sest Camilla ju pääses ja eks õdede vahel on nii paljutki veel lahendada, millest annab raamatu kirjutada.

Muideks, lugemise käigus avastasin mingi hetk end mõttelt, et ega Lisbeti kaksikõe saatust olegi üheski raamatus väga lahti harutatud, mistõttu arvasin, et õde peab kuidagi mängu tagasi tulema. Mis ka juhtus. Minu jaoks oli üllatus pigem see, KUI erinevad olid õed ja KUI suur vihavaen nende vahel elas. Seega, nagu öeldud, ainestikku järgmiseks raamatuks oleks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s