Suurem muudatus

Neli aastat tagasi samal ajal olin ma päris rase juba. Mitte padurase, aga märgatavalt rase 🙂 See ei takistanud mul elamast oma tavapärast elu ning seetõttu sattusin seitse kuud rasedana tüdrukutepeole, mille raames käidi Manchesteris ööklubis. Tänagi sellel õhtul tehtud pilti vaadates tõden, et ma olin ikka päris ponks rase 😀 See must liibuv kleit sobis nagu valatult ning isegi ööklubis ei olnud tantsusoovidega meestest puudust, peamiselt ilmselt seetõttu, et minu kõhtu lihtsalt ei pandud tähele. See selleks. Tollel samal pildil on mul hästi lihtne, kuid armas soeng – heledad õlgadeni juuksed, eest tsipake pikemad ning õhtu jaoks sirgendatud.

Viimased neli aastat olen mitu korda õhates vaadanud seda pilti ja igatsenud just seda lõikust ja tooni. Juhtus ju see, et kuu aega hiljem pärast pildi tegemist käisin ühele eesti tüdrukule Manchesteris salongis juuksemodelliks, kelle peal ta om proovitöö tegi ning sünnitama läksin päris lühikese kanapepu soenguga. Pärast seda otsustasin juuksed uuesti pikaks kasvatada. Kui soovisingi vaheldust, siis mängisin peamiselt värviga, nii olen olnud nii süsimustade, lillade, punaste kui pruunide juustega. Just aasta alguses olin veel suhteliselt lillakas kui otsustasin, et tahan suveks heledaks saada ning otsustasin minna värvipessu. Kuigi kogu protsess kestis 4.5 tundi kui ma õigesti mäletan ja maksis rohkem kui mu tavaline soeng, tundus tulemus esialgu päris ok. Juuksur isegi ütles, et kui tahan võin varsti juba heledaid triipe tulla tegema, kuid mina otsustasin lasta juustel olla natuke aega, oli näha et värvipesu oli siiski natuke kahjustanud neid.

Kuid siis tuli koroona, kõik salongid suleti ning mina ei saanud enne juuksurisse kui alles juulis Eestis olles. Siis lasingi endale heledad triibud teha ning lõikasin ka juukse otsi. Korra oli mõte, et lõikaks rohkem, kuid mõtlesin ringi. Nüüd kerime ajas kaks kuud edasi ja mul oli sõna otseses mõttes kopp ees oma juustest. Kui nad olid lahti, olid nad igal pool ees, kui nad olid hobusesabas, olid nad igal pool ees, kui nad oli punutud patsi, oli patsiots ikka igal pool ees 😀 Ehk peamine viis, kuidas ma neid kandsin, oli selline sasipundarkrunn, et nad oleks maksimaalselt kinni ja eest ära. Tavaliselt ju pikkade juuste omanikud kannavad neid päris palju lahtiselt, et oleks nende ilu näha, mind nad lihtsalt ärritasid. Ja hoidku selle eest kui oli vaja end natuke lille lüüa, siis mina tegin ikkagi midagi lihtsalt, sest nagu ma ei ole suur meikija, ei ole ma ka suur lokitaja. Jah mul on atribuutika olemas ja kui keegi tahab mulle lokke keerata palun, aga ise ma ei suuda jännata. Lisaks ei olnud ma rahul värviga, mulle jäi mulje pigem kollakast kui heledast toonist ja noh, mul on kiuks et kui hele siis hele, mitte kollane 😀 Ma arvan, et juhtus lihtsalt see, et oma juus mõjutas neid heledaid triipe nii palju, et kollakas toon muutus läbivaks. Lõpetuseks, tänu värvipesule aasta algul, sain aru, et mu juuksed on ikka korralikult surnud ja kahused. Ei olnud enam jälgegi sellest siidisusest ja mõnusast libedusest, kõik oli üks suur sasipundar, mida oli raske kammida. Proovisin erinevaid maske ja vahendeid, kuid miski ei muutnud olukorda paremaks. Seega oli vaja muutust.

Eile pärastlõunaks oli mul aeg ühes salongis, mida Miku õed soovitasid. Mikule ma isegi ei öelnud, et lähen juuksurisse, vaid eelmine õhtu nii jutu sees kurtsin, et mul on juustest kopp ees ja tahaks midagi uut. Ma tean, et talle väga meeldis too lühike soeng ning aja paningi kirja selle sooviga. Muidugi kodust väljudes ja isegi salongi jõudes ei olnud ma veel 100% kindel, kas ikka lõikan juuksed maha, variant oleks olnud tsipake lühemaks ja eest järku ning kohendada värvi. Kuid juuksuriga nõupidades arvas tema ka, et lühike soeng sobiks hästi ning soovitas just seda. Nii lõigi ta käärid kohe sisse, sest ei olnud ju mõtet värvi raisata juuste otste toonimisele. Ma muidugi magasin selle hetke maha, kui juuksed olid lõigatud ja põrandal, ilmselt oli see päris korralik hunnik 😀

Aeg läks iseenesest kiiresti ning kaks ja pool tundi hiljem jalutasin salongist välja, ise mega rahul. Ma küll pelgasin, et nii kui juuksed lõigatud, hakkan seda kahetsema, kuid midagi sellist ei juhtunud. Mul oli nii mõnus ja kerge tunne ja ma tundsin end jälle ilusana. Saatsin sõbrantsidele ja perele pilte ning nii mitmedki ütlesin, et hele toon sobib mulle palju paremini. Ainuke asi, mis ma nüüd mõtlen, on see, et kuidas ma dušši all käin nii, et juuksed märjaks ei saa … muidu oli hea need krunni panna pealaele. Pseudoprobleemid eksole 😀

PS! Panen Instagrami kontole mõned enne ja pärast pildid ka 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s