Hästi hoitud saladus, peaaegu*

Alustasin selle postituse kirjutamisega 16. juunil, kuid avaldan alles nüüd. Eks saate arugi miks 🙂 

Ma olen lihtsalt sillas sellest, KUI palju võimalusi annab internet distantsilt asjade korraldamiseks. Ja üldse inimestega suhtlemiseks. Ei anna üldse võrreldagi aastaga 2002/2003, kui olin aasta Rootsis ning ainuke suhtlemisvõimalus vanematega oli igapühapäevane tunniajane tavatelefonikõne või harvad e-kirjad. Igatahes, üks põhjus, miks ma juulis kindlasti Eestisse tahtsin jõuda, oli väga hea sõbranna pulm. Ta oli seda planeerinud kaua ja korralikult ning teades, kui põhjalik ta on, siis olid meie ootused pulmadeks kõrged. Pettuma me ei pidanud. Aga teatavasti korraldatakse pruudile sõbrannade poolt tüdrukuteõhtu ning seda tegime ka meie.

Panen siinkohal kirja enda mõtted ja tähelepanekut, sest minu jaoks oli see esimene kord  midagi nii suurelt korraldada. Ma küll ei tahtnud üheks eestvedajaks saada, sest seoses koroona levikuga ei olnud ma kindel kas ise üldse osaledagi saan, mistõttu ei tundunud paslik oma mõtete pealesurumine õige. Ometi läksid asjad kuidagi seda rada, et üheks põhikorraldajaks ma sain …

  1. Varu piisavalt aega – meie planeerimine algas juba jaanuaris ehk umbes pool aastat varem kui üritus toimus. Enne kutse kättesaamist tegelikult nagu ei tulnudki selle peale, et võiks midagi planeerima hakata. Jaanuaris uurisime peiult välja külaliste nimekirja ning kaasasime arutellu enamus naiskülalisi, kes pruudiga ühel või teisel viisil seotud olid. Kokku sai meid ligi 20 inimest, seega julgen siinkohal tunnistada, et tol hetkel olin mina pigem skeptiline, et kuidas me nii suure pundiga suudame konsensusele jõuda ja oma ideed ellu viia. Eriti kui on ideid palju ja erinevaid.
  2. Suhtlus kanal  – esimesena tuleks ilmselt teha kuhugi grupivestlus või luua eraldi grupp feissaris, kus iganes saab maksimaalne arv inimesi koonduda. Meil oli kõigil olemas feissari konto, vaid ühe inimesega suheldi eraldi ning see ei valmistanud üldse mingeid probleeme. Kui on väiksem grupp korraldajaid, siis ilmselt oleks efektiivne teha eraldi kokkusaamine. Meie pundis oli inimesi neljast erinevast riigist, seega veebis suhtlemine oli ainuke variant. Ühe hea lükkena tegime kohe google doci pulmafaili ning sinna erinevad lehed vastavalt temaatikale. Näiteks oli meil üks leht vaid finantsidele, teine ajakavale, kolmas tegevustele jne. Meie jaoks ülimalt vajalik baasdokument, mis tegi elu megalihtsaks.
  3. Kuupäev – selle osas tuleks mõelda, et KUI suure üllatusena pruudile pidu korraldada tahate. Meie tahtsime, et üllatus oleks maksimaalne, mistõttu arutasime ka võimalust teha pidu paar kuud enne pulmi. Kuid lõpuks jäime ikkagi selle juurde, et korraldada pidu nädal enne pulmi. Lihtsalt sel kuupäeval sai maksimaalselt inimesi osaleda. Kuna pruut oli ikkagi kindel, et midagi toimub ja peo toimumise võimalused aina vähenesid, siis eks ta oskas meid tegelikult ka oodata. Samas tegevused ise olid kõik üllatus talle. Mingi hetk küll arutasime teha nii pruudile kui peiule pidu samal päeval ja nii, et mõlemad arvavad, et teisel on pidu, kuid see idee jäi lõpuks soiku.
  4. Osalustasu ja osalejad – koos pruudiga oli lõpuks osalejaid 15 ning osalustasuks leppisime kokku 50 eurot per nägu. Mainin siinkohal, et mitmedki inimesed panustasid suurema summaga, kas siis andsidki raha juurde või võtsin mõned kulutused enda kanda või mõlemat, sest meil tekkis erinevaid ideid ja ei tahtnud nagu millestki loobuda ka. Kuna nii meie, kuid eriti pruudi jaoks oli oluline, et osalejaid oleks maksimaalselt ning osalustasu ei tohiks saada takistuseks, olime siin osas ka paindlikud.
  5. Staap – kuna meie pidu toimus Tallinnas ja ei olnud meil plaaniski pruuti öösel koju lasta, siis vajasime kesklinnas kohta, kus koguneda, tšillida ning ka ööbida. Lisaks nägi meie ajakava ette tegevusi pigem siseruumides, seega staap oli vajalik leida. Hotellid oleks olnud mega kallid ning kellelgi osalejatest ei olnud vaba korterit pakkuda. Nii võtsin abiks AirBnB. Meie põhikriteerium oli, et asukoht oleks pigem kesklinnas, samuti ei tohiks koht olla megakallis ja et mahutaks mõned inimesed ööbima. Leidsime ülivahva korteri Viru Keskuse lähedal, mis sobis meile ideaalselt.** Mida ma kindlasti soovitaks, on AirBnB kaudu suhelda omanikuga, kuna enamikel korteritel on kohe kirjas tingimus, et peod on keelatud. Minu esialgses valikus oli 8 korterit ning täpselt pooled ütlesid siiski EI ka tüdrukutepeole. Teised pool olid nõus kuniks me naabreid ei häiri. Üks soovis lisatasu kuna nelja ööbija asemel oli meil 15 inimest tulemas, missest et ööbima oleks vaid neli inimest jäänud. Ehk minu soovitus on olla kohe algusest peale aus ning mitte jokitada.
  6. Söögid ja joogid – esimese ajakava kohaselt pidi pruut otse staapi tulema, kust oleksime liikunud paariks tunniks linna peale, et jälle tagasi staapi tulla, mistõttu plaanisime teha alustuseks kerge snäkilaua ning õhtul tellida midagi Woltist. Siis aga muutus ajakava ning kuna meil oli mitu toidutalumatusega inimest, said suurem osa söökidest tellitud Usin OÜ’st, mis asub Keilas, kuid tõid meile asjad Tallinnasse ära. Mina tõin juurde juustuvaliku, üks pruudi sõbranna tegi ise tordi ning teine tuli kohale makroonidega. Jookidega juhtus nii, mingi osa tõi üks osaleja, kel oli jäänud varusid keldrisse seisma. Juurde ostsime Martini Astit, kuna mäletasime, et see on pruudi viimase aja eelistus. Tegelikult otsustas ta hoopis rummkoola kasuks terve õhtu jooksul 😀 Ja lõpuks tõi igaüks veel midagi, mida soovis. Mittealkohoolsena tegime erinevaid maitseveesid.
  7. Dekoratsioonid – meie plaan oli staap ikkagi korralikult ära kaunistada ning kõige mõtekam nii rahaliselt kui ajaliselt oli minul tellida UK Amazonist asjad, sest kuna mul on Prime konto, siis tulid asjad päris kiirelt. Kaunistamiseks sai tellitud õhupalli-ja tähtede kombo ning lisaks eraldi vaid tähed juhuks, kui miskit katki läheb. Naljapiltide tegemiseks sai tellitud propsid (kuidasiganes neid eesti keeles nimetatakse) ning tean, et need rändasid juba edasi järgmisele tüdrukute peole 😀 Ja et ei puuduks natuke vimkat, sai tellitud ka see kiri ning vallatud kõrred.
  8. Pruudi atribuutika – kuna pruuti oli plaanis sõidutada motika seljas, oli esimesi suurimaid väljakutseid üldse leida õiges suuruses turvavarustus. Üleootuste laabus see kergelt, sest ühel pruudi sõbrannal oli kõik olemas. Muidugi ei puudunud loor, mille algul kinnitasime kiivri külge ning hiljem käis see pruudil kaasa, ja ka rinnalint. Väikeseks mälestuseks tellisime pruudile personaliseeritud T-särgi. Pärast pruudi röövi ja tema kodust ärasaatmist, revideerisime peiuga koostöös pruudi riidekappi, et tal oleks vajalikud riided nii edasisteks tegevusteks kui õhtuks ning järgmiseks päevaks.
  9. Esmaabikott – kunagi Marimelli blogist tüdrukuteõhtu korraldamist lugedes jäi meelde esmaabikott pruudile, mis minu arust on super lahe ja asjalik idee. Viiakse ju pruut kodust pm minema nii, et ei tea ta mis saab, kus saab ja kaua saab. Meie esmaabikott sisaldas korralikus koguses asju – kui ma hetkel mõtlen tagasi, oli seal kamm, patsikumm, silmaklapid, oli vist kreem, hambahari ja pasta, valuvaigistid, vesi, hapukurgid (:D) pohmupulber ja kindlasti veel asju. Kuna mina seda kokku ei pannud, siis ei jäänud ka kõik asjad meelde 🙂 Lisakingiks oli kotike, mis samuti pruudile jäi.
  10. Mängud – no muidugi olime traditsioonilised ja tegime Peiu tundmise mängu, saatsime vanad peikad ära, lasime kirja panna põhjused, miks pruut peiut armastab. Vahepeal kirjutas iga osaleja ka nõuanded tulevasele abielunaisele. Ekspromtina tutvustas pruut ise kronoloogilises järjekorras osaleijaid, sest uigi me olime omavahel suhelnud kuid, siis ega kõik kõiki siiski teadnud. Õhtu lõpuks kuulutasime pruudi abielukõlbulikuks, lugesime ette pruudivande, mille lasime tal allkirjastada ja andsime üle abielukõlbuliku tunnistuse. Võib tunduda, et meil oli vähe mänge, kuid kõik laabus kuidagi niimoodi, et ei olnud hullult rapsimist ja ringi jooksmist, just parajalt erinevaid tegevusi. Varusime igaks juhuks lauamänge ka, et kui tulebki vaiksem hetk või me mingil põhjusel staabist ei lahku, siis oleks ikkagi midagi teha, kuid need jäidki kotist välja võtmata. Mille jaoks rohkem aega võtsin, oli erinevate mängude põhjade kujundamine, sest lihtsalt tavaliselele valgele paberile trükkimine tundus liiga … tavaline. Seega kasutasin iga põhja kujundamisel valget kallat, sest see oli ka pulma lill. Seda enam, et pruudivande kinkisime hiljem pulmas peiule, et tal oleks asitõendeid pruudi ohjeldamiseks, kui too liiga üle kate peaks minema 😀
  11. Paindlikkus – see on kogu planeerimise ja arutamise juures üks tähtsamaid elemente, eriti kui on palju osalisi. Kõik on ju kokku tulnud selleks, et pruudile meeldejääv õhtu korraldada ning kui inimesed aktiivselt kaasa arutavad, siis ei saagi loota, et kõik enda ideed läbi lähevad. Seda enam, et enda ideed ei pruugigi kõige parem olla. Kuigi minust sai mingi hetk see, kes pidevalt uuris kas see ja teine asi tehtud ning torkisin inimesi tagumikust, siis pigem võtsin seda kui projetijuhi rolli kontrollimaks, et asjad laabuvad. Olin kohe alguses seisukohal, et mina ei ole ainuke, kes pruuti tunneb ja talle parimat tahab ning seetõttu kui sai mingi asi otsustatud, siis andsin ülesande teha sellele, kes esialgse idee välja käis. Nii ei stressanud ka ise, et pean ainult üksi asjatama ning samas said kõik soovijad protsessis kaasa lüüa. Avastasime väga laheda viisi asjade otsustamiseks messengeris – näiteks (täiesti suvaline näide) panin kirja, et kes soovib õhtul alkot paneb minu tekstile näpp püsti ja kes mitte, paneb südame. See variant mis rohkem poolehoidu sai, osutus valituks. Ja ei olnud ka nii, et alati ootasin kõigi osalejate vastused ära, pigem kui oli pooled või tsipa üle poolte hääletanud või juba selge eelistus kujunenud, panime valiku lukku ja liikusime järgmise teema juurde. Säästis päris palju aega ning asjad said lups ja lups tehtud. Lisaks tuleb kindlasti kas vahetult enne ürituse toimumist või ka ürituse päeval ette ootamatusi ja need tuleb lihtsalt rahulikult lahendada ehk PAINDLIKUS.

Ühesõnaga, aasta alguses oli muidugi jutustamist ja arutamist palju, käisime ideid välja, mida teha ja mida varakult broneerida, sest juulikuu ju teatavasti tähistamist täis kuu. Lisaks panime paika kuupäeva. Veebruaris broneerisime koolituse Ulakas Kaunitaris ja hea oli, et seda tegime, sest näiteks üks idee oli ka minna Epp Kärsini juurde, kuid meie kuupäev oli juba ära broneeritu.  Siis vajus planeerimine ära, sest ülla-ülla koroona tuli. Vahepeal oli küsimuse all isegi see, kas pulm toimub või lükatakse edasi, kuid meie otsus oli kuniks edasilükkamise teadet ei tule, tegeleme meie planeerimisega. Maikuus oli selge, et pulm ikkagi toimub, kuid pigem nii raju ja kontaktset tähistamist me ei saa teha, kui tahaks 😀 Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult planeerisime kogu ürituse paarinädalaga juunikuus, kui lõpliku valiku väljakäidud ideede seat tegime ning kokkulepped ja broneeringud lõpliku kinnituse said. Mõne asjaga võib-olla olime tsipake hiljaks jäänud (näiteks fotograafi leidmine võttis natuke aega), kuid ei midagi ületamatut.

Peo päeval tekkis meil kohe ootamatus sellega, et ilm keeras ära. Vihma sadas ja oli kõva tuul, mistõttu viimase hetkeni oli küsimärgi all, kas saame ikkagi motikaga pruuti sõidutatud. Lõpuks otsustas sohver, et viib pruudi meiki vanakooli Volvoga just turvalisuse kaalutlustel, kuid kuna meil oli ikkagi looriga kiiver ettevalmistatud ja turvavarustus kaasas, lasime pruudil kõik selle endale selga panna. Lihtsalt viimasel hetkel ütlesime, et motikaga siiski sõitma ei lähe 🙂 Sel ajal kui pruut meigis oli, kus teda järgmine sõbrants ootas ja seltsis oli, kogunesid ülejäänud osalejad staapi, et see ära kaunistada ning ka toidud valmis panna. Edasi liikusime Ulakasse Kaunitari, mille ees kõik osalejad pruuti juba ootasid. Ulakas tervitati meid pokaaliga ning korraldati koolitus erinevatest toodetest ning lõpuks said kõik endale midagi kaasa osta. Ütleme nii, et kogu seltskond oli ikka väga elevil ja õhinas, nagu noored tütarlapsed, kes ei tea mis on seks ja milliseid lisavahendeid saaks seksuaalelu vürtsitamiseks kasutada. Ma olin üks neist, kes oli õhinas, itsitas ning lõpuks nii mõnegi toote endaga kaasa ostis. Lisaks käisin seal veel ühe asja järgi vahetult enne UK’sse tagasilendu 😉

Ulakast suundusime edasi staapi, kus kinnitasime keha, tegime pruudile ilusad lokid pähe (sest kena meik oli tal juba olemas) ning mängisime mõned mängud. Siis oli aeg fotograafi käes, kelle koos pruudiga tunniks ajaks magamistuppa buduaarikaid tegema saatsime. Fotograaf Annika Erik on keegi, keda kindlasti soovitaksin, sest nii minuga enne pidu suhtlemisel kui pruudi juhendamisel oli ta väga sõbralik ning koostööaldis. Isegi pruut ise ütles, et ta pani tundma teda lõõgastunult ning tegi nii ilusaid pilte, et lihtsalt lust oli koos toimetada.

Pärast fotograafi tuli strippar, kes pidi olema õhtu nael. Strippari leidmine oli muidugi omaette ooper, sest juunis tundus, et ei olegi kedagi kuskilt võtta. Stripiklubid olid endiselt kinni ja ei tahtnud keegi otseselt kontakte ka anda, et kellegagi ühendust võtta. Lõpuks selgus, et ühe osaleja naabrimehel on tutvusi ja leidsime inimese. Hind oli päris krõbe ning mingi hetk mõtlesime lausa, et peamegi temast loobuma, kuid lõpuks olid mõned nõus rohkem raha panema just strippari tasule ning tellitud ta sai. See osa oli puhtalt pruudile mõeldes korraldatud, sest me teadsime seda ammu, et stripparishow on midagi, millest ta on rääkinud, mida teistele planeerinud, kuid siiski tegemata jäänud ja noh, tal oli lihtsalt uudishimu 😀 Ja millal siis veel kui mitte tüdrukute õhtul selline asi ära korraldada. Kutt oli muidugi ilusa näolapi ja treenitud kehaga, tantsida nagu oskas ka ning hoidis vajadusel distantsi, kui keegi osalejatest tema tantsuga liituda ei tahtnud. Ainult need hallid sokid oleks siiski võinud jalast ära võtta, ei läinud need mitte kokku tema nahksete, eriti lühikeste püksidega 😀 Vähemalt pruut jäi kogemusega rahule.

Õhtul tegime ka pisikese karaokepeo korteris, muidugi enne ametlikku öörahu algust ja siis suundusime linna peale. Ei puudunud pruudile ostetud burks ega mõned joogid ning tants ka linna peal. Kuid 12 tundi tegevusi tegi siiski oma töö ning umbes kolmeks olid viimased pidulised juba staabis tagasi. Minul oli väga raskusi silmade lahti hoidmisega, sest sai see suur asi korraldatud ja pingelangus oli mega. Tundub, et pruut jäi ka rahule, sest ta on mitu korda maininud, et tema pidu oli ikka eriti vinge ja tal on nüüd natuke peamurdmist kuidas minule kunagi samaväärne pidu korraldada 😀 😀 😀

*ma meelega ei too siin väja suuremate asjade maksumust, sest esiteks satub ilmselt pruut seda postitust ka lugema ning teiseks on asi ikkagi üldeelarves ja kokkulepetes kinni. Kui kellelgi on mingi kindel küsimus, siis sellele vastan hea meelega.

**meie pidu oli ikka nii raju, et järgmisel päeval saime staabi omanikult kahjunõude 😀 Olime rikkunud ära köögilaua, mille peal olid sinakad plekid, mis väidetavalt ei tulnud koristamise käigus välja. Lisaks oli ühel seinal plekid. Kuna me ei olnud nõus maksma 100 eurot mingi näkase laua eest, mille tasapind oli juba korralikult rikutud ning täkse täis, leppisime kokku, et läheme ja proovime oma kahju ise ära koristada. Oleksin ise ka koristama läinud, kuid mul oli kodukontoripäevad ja ei saanud mitte ootamatut puhkusepäeva võtta. Igatahes sein saadi korda, kuid laud jäi siiski plekiliseks ja selle eest nõuti endiselt 100 raha. Ega me ka kadedad olnud ning hakkasime otsima umbes samas suuruses kasutatud lauda. Ühel osalisel tuli idee ka Ikea kodukat vaadata ning sealt leidsimegi 30 euroga asenduslaua. See sai staapi viidud ja teema on nüüdseks lukus. Vana laua viisime ka ära, rikutud aga kurja omanikule ka ei jätnud 😀 Keegi viis selle lõpuks endale maamajja. Siit ka soovitus, et kui te kuskil niimoodi üürite, tehke kindlasti enda kaitseks pildid. Meil jäid need tegemata tänu ajanappusele, sest meil oli täpselt tund aega, et staap valmis seada (hunnik õhupalle puhuda ning riputada, erinevad bänneris seina panna, söögid külmikusse ja laud valmis seada) mõned osalejal oli vaja ennast ka sättida ja lõpuks Ulaka ette jõuda (kusjuures me jõudsimegi nibin-nabin mõned minutid enne pruuti kohale) ja pildid ununesid teha. Muidu võibki juhtuda, et üritatakse käru keerata, kuna teatakse, et pidu oli sees (meile jäi küll selline mulje).

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s