Vaatasime filme

Kuigi vahepeal tekkis meil paus filmide vaatamisse ja mina olin liigselt hõivatud töö ning kursusega, siis viimase kahe nädala jooksul oleme näinud jällegi päris mitut, meie jaoks uut, filmi.

The Gentlemen” on üks värskemaid märulifilme, mis räägib ebaseaduslikust rahateenimisest. Režisööriks Guy Ritchie ning ka näitlejate nimekiri on päris muljet avaldav – Hugh Grant, Matthew McConaughey, Colin Farell, lisaks uued näod. Midagi uut ja üllatavat see film ei toonud, kõik pöörded olid justkui loogilised ning kui kohe alguses oli kaader, mis andis mõista peategelase surmast ning siis hakkas film rääkima sellele eelnenud ajast, mõtlesin et äkki see film on ka troonidemängulikult üllatusi täis. Noh, ei olnud. Samas mulle meeldis ja ilmselt vaataksin seda uuesti.

Yesterday” treilerit nägin mingi hetk kuskil ja tahtsin seda näha, ikkagi uus naistekas. Unustasin ära ja hoopis Miku oli see, kes selle ühel õhtul käima pani. Iseenesest oli kogu filmi idee uus ja huvitav, ma loodan et ma ei riku nüüd kellegi filmielamust, kuid Biitlid ei olnud ainuke, mis maailm oli selleks hetkeks unustanud 🙂 Minu jaoks film natuke venis, aga ilmselt vaataks uuesti, selline hea ja kerge meelelahutus üheks õhtuks. Ja õnneks, midagi halba ka ei juhtunud 🙂

Eia jõulud Tondikakul” on arvatavasti ainult minu jaoks uus avastus ja terve Eesti on seda juba ammu näinud 😀 Noorhärra sai selle jõuludeks ja alles nüüd panime selle masinassse ühel filmiõhtul. No mis ma oskan öelda, muidugi meeldis. Kõik need äratuntavad kohad, Eesti talv ja traditsioonid, Eesti loodus ja armastatud näitlejad. Lihtsalt nii armas ja lihtne film, koduigatsus tuli peale.

Paar õhtut tagasi vaatasime ka palju kiidetud sõjafilmi I maailmasõjast, “1917” . Olgem ausad, mul tekkid küsimus, et kas tegu on Troonidemängu kokkutulekuga 😀 Aga filmi enda juurde. Algus oli aeglane, samas huvitav ja paljutõotav, nagu pikemate filmide puhul ikka. Minu jaoks aga jäigi film pinget üles kerima ja grande finalet ei tulnud, miski lihtsalt jäi puudu. Võib-olla olen ärahellitatud erinevate II MM käsitlevate filmidega, kus oligi rohkem tegevust ja äktsionit, sest tehnika ise oli juba rohkem arenenud. Samas kaadrid sõjatandri ületamisest olid tõetruud ja õõvastavad, laibad igas asendis ja igal pool. Arutasime Mikuga ka, et ei olnud ju nii hea film kui kriitikud arvustanud olid, äkki oleme ise vanemaks saanud ja ei ole meid enam kerge üllatada või rikutud varasemate filmide poolt (Näiteks “Reamees Ryani päästmine”).

Spirit: Stallion of the Cimarron” on tegelikult filmisoovitus lastele. Meie sattusime algul seeriate peale ning hiljem vaatasime filmi ka. Noorhärrale väga meeldib, mulle ka. A mulle meeldivad Bryan Adamsi laulud ka, mida kuuleb mitmeid kordi selles filmis. Lihtne ja armas lugu metsikust hobusest, kes eraldatakse oma karjast ning kes läbi erinevate takistuste lõpuks nende juurde tagasi jõuab.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s