Koroonaviirus vol 7

Minul sai eelmise nädalaga täis 3 nädalat isolatsiooni, Noorhärra on nädalake vähem kodus olnud ja Miku jällegi kauem (kuid nagu juba eelmine kord mainitud, siis ta oli pigem haigusega kodus). Kolmanda nädala suurim märksõna minu jaoks oli igasugune tööalase motivatsiooni kadumine.

Nädal algas hästi. Mind võeti vastu aprilli teises pooles algavale koolitusele, mis ainult avitab kaasa minu professionaalsele arengule. Töö asjad nagu sujusid, kuid midagi väga kiiret ei olnud. Aga kuskil nädala keskel hakkas igasugu nõmedaid ülesandeid kogunema ning lõpuks tekkis mul iga uue emaili avamisega see tunne, et paneks selle lihtsalt kinni tagasi ja viskaks kogu läpanduse üldse nurka. Reedel tegingi reaalselt kokku vaid mõned tunnid tööd ja kella kahest aitas ka minule. Hoopis lõbusam oli Noorhärraga 80′ muusika saatel jalga keerutada.

Eelmine nädal jõudsin ka poodi, paar korda nipet-näpet ostma ja ühekorra täiendasin meie varusid. Kodu-Asdas suure ostluse tegemine sujus küllaltki hästi – poodi sisenemist pidin ootama vaid umbes5 minutit, riiete pool ei olnudki kinni pandud ja sain Noorhärrale uued dressikad ostetud. Kõik riiulid olid enam-vähem täiedetud, oli jah kaubaartikleid, mida ei olnudki (näiteks köögiviljaõli), kuid leidus alternatiive. Oli nii pastatooteid, kui tomatipüreed, lihamanti ja vetsupaberit. Ainukesed kaks asja mida ma ei ole kuskilt leidnud, on kätedesinfitseerimisvahend ja pärm. Ikka veel :S Muideks, huvitav tähelepanek, aga lahja alkoholi riiulid on pidevalt suht tühjad – mina sain oma siidri nelipaki ikkagi kätte, aga Mikul tekib pea igakord dilemma, et mida osta, sest tema lemmikud õlled on lihtsalt otsas.

Pühapäeval valmistusime vaikselt ka lihavõteteks – käisin poes ning tõin uusi lilli peenrasse panekuks ning mõned dekoratiivmunad ning liblikad. Need viimased kaks panin vaasi korjatud okste ja pajuurbade kaunistamiseks ja sai mõnusalt kirju ning lihavõttelik kimbuke meil. Noorhärra oli ka agar mind aiatöödes aitamas, võib-olla natuke liigagi agar, et pidin paar korda tõsiselt keelt hammustama, et tema kallal mitte tänitada 😀 Ta ju lihtsalt tahab aidata ja mis saaks mul selle vastu olla, kui toimetamisharjumust temas edendada. Aga seda on küll näha, et vaikselt hakkab see isolatsioon ka Noorhärrat mõjutama – tal on ikka väga raske sõnakuulelik olla ning mitte ülemeelikuks muutuda, samas väsinud ei ole ta justkui üldse. Saan siiski ka temast aru, sest ei ole ju tore, kui sa suhtled füüsiliselt ainult oma vanematega, saad korra päevas majast välja ning ülejäänud aja oled justkui vangis. Mul hakkaks ka katus sõitma. Nagu ma Mikule ütlesin, siis meie vähemalt saame korraks vaheldust poeski käies, aga tema on vaid kodus…

One thought on “Koroonaviirus vol 7

  1. Pingback: Lühijutud – Elu on seiklus … Anna võimalus enda omale !

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s