Viimase postituse lõpetasin sellega, et meil oli hunnik kuulutusi välja prinditud ning käisime erinevaid asukohti üle vaatamas, kuid tegelikult ma natuke ajasin mulli juba. Selleks hetkeks oli meil tehtud pakkumine ühele majale, see müüjate poolt ka vastuvõetud ning ajasime vaikselt juba bürokraatilisi asju. Kuid kõigest järjekorras.
8 jaanuaril märkas Miku, et meie oma kodukülas on tulnud uus kuulutus – bungalow ehk ühekordne maja – mis kirjade kohaselt üleval olnud juba novembrist, kuid meie polnud seda kumbki kordagi märganud. Ja me külasta(si)me kinnisvaraportaali igapäevaselt mitu korda. Kuna mul oli just kiire hetk tööl, millele lisaks üritasin leppida kokku vaatamisi ka (tollel hetkel) teistele huvipakkuvatele objektidele, leppis Miku selle maja vaatamise ise kokku. Mina arvasin, et niikuinii läheb päevi, enne kui vaatama minna saame, nagu ikka, kuid meid oodati juba järgmisel päeval. Kindlasti saime nii kiirelt löögile just tänu sellele, et omanik ise näitama tuli.
Neljapäeval olime õigel ajal ukse taga ning meid tervitas vanem abielupaar. Tuli välja, et see oli naisterahva lapsepõlvekodu, tema ema oli paar aastat tagasi hooldekodusse ning hiljuti manateele läinud ning ta lihtsalt soovis maja ära müüa, kuna selle külastamine oli iga kord valus. Naljakas oli see, et see maja tuli paar aastat tagasi üüriturule, kui meie Mikuga esmakordselt hakkasime eelmisest kohast ärakolimisele üldsegi mõtlema ning mulle nii väga meeldis see maja ja koht. Kuid vist oli nii, et üürihind oli tsipake palju ja minul ju ei olnud töökohta ka tol hetkel, et sinna paika see jäi. Aga maja ise – ees aed oli mõnusalt suur, kuhu mahuks vabalt kaks autot parkima, lisaks väravatega. Ainuke peenar oli kitsas lillepeenar, seega ei pea väga palju hoolitsema selle eest. Tagaaia keskel oli murulapp ning muidu kiviplaatidega kaetud, mida saab kergelt eemaldada kui on soovi muruplatsi laiendada. Garaaz oli ka mega, tuli välja et see on lausa mingi hetk suuremaks ehitatud. Suur uks oli alles vahetatud, meie peaksime ilmselt panema uue külgukse, et oleks lihtsalt ligi pääseda tagaõue kaudu. Majas endas on kolm magamistuba (kolmas on muidugi küsitava suurusega) elutuba, köök ja dussiruum. Iseenesest tundub ta praeguse kohaga väiksem, sest praegune koht on avatud planeeringuga ja see annab tohutult juurde. Näiteks seisin köögis ja mõtlesin, et kuhu me küll külmiku ja pesumasina mahutame, rääkimata plaanitavast kuivatist ja nõudepesumasinast. Me ilmselt ei mahutaks oma praegust köögilaudagi sinna ära 😀 Kuid meie jaoks on tegu potensiaaliga – näiteks on juba mõttes, et pesumasin ja kuivati lähevad garaazi; kraanikausi alla saaks panna nõudepesumasina; praegune köögilaud läheks ajutiselt ühte magamistuppa nö kirjutuslauaks, sest sellest tahame niikuinii teha kontor/külalistetoa, hiljem vb garaazi, sest eks garaazi mingi osa tuleb ka asjade hoiustamiseks ning praegune laud on juba päevi näinud. Kõige pisema toa plaanime teha Noorhärra magamistoaks, sest tema voodi ja kapp ikka mahuvad ära ja ega ta suurt praegugi aega oma toas veeda, ikka pigem elutoas. Ühe magamistoa võtame endale ning teisest tuleb nagu juba öeldud, kontor/külalistetuba, kuhu saab edukalt ka Noorhärra mänguasjad panna.
Üks suur suur argument ostmise poolt oli suure pööningu olemasolu ning võimalus selle väljaehitamiseks. Selles ei tohiks meil probleeme tekkida, kuna naabrid mõlemal pool on seda teinud katust tõstmata – ühed on pannud katuseaknad, teised lihtsalt tavalised. Ehk kui lähebki pööningu välja ehitamiseks, siis sinna saaks teha kas ühe suure toa või kaks väiksemat. Eile arutasime, et äkki teeme ülesse korraliku vannitoa, alla jätame vaid vetsu ja saame praegu dussinurga arvelt äkki teha kööki suuremaks. Kui pööning väljaehitatud saab, siis ilmselt lõhume ühe seina maha kahe magamistoa vahelt (selle kõige pisema ja teise suurema) ning teeme sellest söögitoa pluss kuhugi seina peaks tulema ka trepp ülesse korrusele. No ja kui juba lammutamiseks läks, siis mina vaikselt mõtlen, kas saab võtta seina vähemaks köögi ja elutoa vahelt, et avardada köögiala. Ma tõesti ei tea hetkel, KUIDAS ma oma uue miniköögiga harjun :S Ahjaa, kui me väga tahaks, saaks maja taha teha veel juurdeehituse ka näiteks veranda näol ning meil jääks ikkagi korraliku suurusega aed alles. Seega ideid on ja nagu ma ütlesin, me näeme majas potensiaali.
Asukoht on muidugi ka super, meie oma küla aga nö see paremale poole jääv osa. Ümberringi on kõik pigem ühekorruselised maad, seega keegi ei vaata 24/7 sinu aeda. Päike tõuseb ees aia poolt ja loojub tagaaeda, seega mõnusalt peaks soojust ja valgust olema. Maja ei ole peatänaval, seega saame ka natuke rohkem vaikust ning omanike sõnul on ümberkaudsed naabrid elanud oma majades aastaid, seega pigem on see tõestus heast asukohast.
Ainuke asi, mis meid veidike muretsema pani, oli väike hallitus ühe magamistoa akna kohal ning ülevärvitud kohad elutoa seinal, justkui oleks midagi varjata üritatud. Küsisime ka omanikelt, kas majas on niiskuse probleeme, mille peale vastati muidugi eitavalt. Lihtsalt nende viimased üürnikud kütsid maja minimaalselt, ei õhutanud dussiruumi pärast pesu, elasid ja kütsid oma elektriradikaga peaasjalikult elutuba ning muidugi tuli rõskus sisse. Kuna meile tundus, et nad olid kohati liiga agarad väitmaks, et mingeid probleeme majas ei ole, siis olime kindlad, et peame laskma korraliku hindamise majale teha. Rääkisime ka hinnast ning nad ütlesin meile numbri, mille nad olid juba ühekorra aktsepteerinud, kuid too ostuprotsess siiski katkestati. Seega, meil oli aimdus, mis meie mängumaa olla võiks. Majast lahkudes lubasime ühendust võtta kui meil huvi on, kuid tegelikkuses helistasime juba 2 tundi hiljem oma pakkumisega. See lükati küll tagasi, mis meid ei üllatanud, kuna pakkusime veel vähem, kui too vastuvõetud eelmine pakkumine. Samas kes ei küsi, see allahindlust ei saa eksole. Igatahes ütles nende maakler, et too eelmiste huviliste pakkumine ongi minimaalne, millega nad nõus on, mis tegelikult sobis ka meile (oleksime isegi olnud nõus küsitud müügihinda maksma) ja nii me hinnas kokkuleppele jõudsime.
Ma teen järgmise postituse puhtalt asjaajamisest, sest ei ole ju asjad ometi nii lihtsadnii, et lähed panka ja allkirjastad laenulepingu ning siis notarisse ostu-müügilepingu ning 3 päeva pärast oled majaomnik 😀
Pingback: Oma kodu ostmine – jätkame otsinguid – Elu on seiklus … Anna võimalus enda omale !