Dodo* läks meie juurest ära

Kui Noorhärra sündis, siis mäletan seda, et igasugune lutikasutamine kohe alguses oli pigem mittesoovituslik erinevate ekspertide poolt. Kas oli see periood äkki 3 nädalat, mille puhul soovitati lutti mitte anda, mis minu jaoks tundus tol hetkel ülemõistuse pikk aeg. Igatahes sai Noorhärra esimest korda lutti maitsta kui ta oli 3-4 päevane ning umbes pooleteise aastaseks saamiseni oli tal sellest pigem suva. Andsime seda talle vaid uneaegadel ning muul ajal ta seda ei igatsenud.

Vaikselt see huvi siiski süvenes ning umbes aasta tagasi tekkis suhteliselt järsku tal väga suur luti vajadus ning otsest põhjust sellele me samuti leida ei osanud. Nii hakkas ta lutti küsima suhteliselt tihti, kuigi sai seda endiselt vaid une ajaks. Lihtsalt ülesärkamisel ei loovutanud ta seda enam nii kergelt mulle. Naljakas on muidugi see, et Hoidjate juures ei ole ta kunagi seda lõunauneks küsinud, kuigi see käis temaga esimesed 6 kuud ka kaasas.  Vahepeal muutus lutitamine juba päris hulluks, et ta reaalselt lihtsalt küsiski seda keset päeva ning kui ei saanud tuli jonn peale. Ilmselt tegime ka ise karuteene sellega, et kui läksime pikaadele sõitudele ja eeldasime, et ta magama jääb, andsime kohe sõidu alguses luti suhu. Ikkagi uneaeg. Nii oli tema arust paslik küsida lutti iga jummala sõidukorra ajal 😀

Mingivahe, kui ma ikkagi ei andnud kohe iga tahtmise peale lutti, vaid seletasin, et see on mõeldud ainult une ajaks, hakkas ta jube kergelt meil ära väsima 😀 No ikka nii, et mitu korda päevas oli vaja lutti saada, sest “ta oli nii väsinud“. Sellistel puhkudel viskaski ta voodisse või diivanile pikali, tsillis a la 10 minutit ja hakkas edasi mängima. Minule aga sellise asi ei sobinud. Eks lutt oligi talle ka lohutusese, sest tihtilugu kui ta oli üleväsinud või sai tugevasti haiget, oli just lutt see, mida ta küsis ja mille saamisel ta maha rahunes. Samas minule ei olnud see lõpuks enam vastuvõetav, et minu peagi kolmeseks saav laps käib lärakas suus ringi, missest et avalikus kohas ta seda pigem ei saanud. Minule jäi ju teadmine, et ta seda kasutab.

Nii otsustasimegi, et jõulude aeg, kui Eestis oleme, tuleb võõrutus ära teha. Üks variant oli anda viimane lutt (sest ma ei ole neid kunagi juurde ostnud, vaid need vähesed on pigem ise ära kadaunud) pisikesele sugulasbeebile, kuid see variant ei tundunud õige, kuna mina pelgasin, et tal tekib pisisugulase vastu kadedus või viha, et võttis tema luti ära. Samuti oli variant, et annab selle jõuluvanale, et kink vastu saada, kuid jällegi kartsin mina negatiivse seoses tekkimist jõuluvanaga. Pealegi oli kogu puhkus pidev tegusemine, erinevad suured emotsioonid ja oma kodust eemal olemine, et otsustasime endi elu kergemaks teha ning võõrutamise edasi lükata, kuni UK’s tagasi oleme. Iseenesest on lutt olnud alati hea vahend väsinud Noorhärra ohjeldamiseks erinevatel (lennu)reisidel, kirjutasin SIIN ju kuidas ma olin valmis keset ööd talle uut lutti minema ostma 😀

Tagasi jõudes olime jällegi ametis oma tegemistega, et lutist võõrutamine jäi tahaplaanile. Kuni elu meile õiged kaardid kätte mängis. Pühapäeval sõitsime Miku vanematele külla, et neid ka uuel aastal tervitada. Luti jätsin teadlikult maha ning kuigi Noorhärra seda korra autos küsis, leppis ta teadmisega, et see teda kodus ootab. Päev oli meil pikk ja toimekas ning lõunauni jäi sootuks ära. Seega magas Noorhärra põhimõtteliselt kogu kodutee ning ärkas ajal, mil kodus olles oleksime teda magama sättima hakanud. Kodus valmistusime algavaks töönädalaks ning tema magamaminek venis natuke hilisema aja peale. Kui lõpuks valmis olime, ei leidnud ma lutti üles (noh tegelikult hiljem leidsin, aga selleks hetkeks oli juba legend välja räägitud). Pirnike lõi pea kohal põlema, et ohoo, siin on meie võimalus ning proovime, mis saab siis, kui ta ei saa lutti. Korrutasime mõlemad Mikuga, et näedsa me ei leia lutti ja äkki lutt läks mõne teise beebi juurde, sest Noorhärra on juba suur poiss (seda viimaks muideks toonitab ta ise vähemalt korra päevas). Magama minek ja jäämine sujus üle ootuste hästi ning hommikul ta ka lutti ei küsinud. Muidu oli ikka ärgates esimene küsimus, et kus mu lutt on.

Ma juba mõtlesin, et pääsesime hästi, kuid ilmselt tuleb meil uue olukorraga siiski veidike kohaneda. Järgmised kolm õhtut on Noorhärral magamajäämine pehmelt öeldes liiga pikale veninud protseduur (eile jäin ma ise enne oma voodis magama ja siis ta puges mulle hoopis kaissu ühel hetkel). Ta ei suuda kuidagi rahuneda ja oma voodis lebada, eks enne aitas ju lutt rahuneda. Esimestel päeval oli tal raskusi ka arusaamisega, et kus see lutt on ja miks ta beebi Annabelli** juures on, sest see on ju tema lutt. Täna hommikul näiteks küsis esimest korda pärast võõrutust, et tahab lutti. Kui nüüd mõelda, siis sülle tahab ta ka väga palju viimasel ajal. Just sülle, mitte et kaisutame diivanil olles. Ilmselt ikkagi vajadus kindlustunde järgi. Aga kui tõele au anda, siis nii hull see asi ka pole olnud ning me jätkame lutita toimetamist. Ma loodan vaid, et ta ei leia oma lutti üles, sest mina olen suutnud unustada, kuhu ma selle ära peitsin 😀

*Dodo on Noorhärra keeles lutt. Ilmselt tuleb see tema jaoks inglise keelsest sõnast “dummy”, millest mina tuletasin doddy ning mis lõpuks muutus dodo’ks.

**Et Noorhärra kaotusvalu veidikenegi vähendada ja natukene paremini talle selgitada valge valega, kus lutt on, “saatis” lutt ühel õhtul talle kirja ja kingituse. Kirjas selgitas ta, et saab aru et Noorhärra kurb on, aga et tema pidi minema pisikese beebi Annabelli juurde, kes alles sündis ja kellel nüüd lutti vaja on. Lutt teab, et Noorhärra on tubli ja suur poiss ning saab ilusti hakkama ning et ta liiga ei kurvastaks, saatis lutt Noorhärrale ka uue sportauto. Selle sportauto valimisele oleksin pidanud ehk veidike rohkem aega veetma, sest sellel eksemplaril on igasugused tuled ja viled peal, mis töötavad ja millega Noorhärrale meeldib oma voodis mängida. Lubasime, et kuna see auto on kingitus lutilt, siis ta võib tolle auto kaissu võtta.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s