Kasutatud asjade müümisest

Ma olen maininud paaril korral, kuidas kasutatud asjade müük siin maail eriti ära ei tasu, sest pigem saadakse uusi asju poest pea sama või isegi odama hinnaga. Erandiks oli küll Miku müügireis ühele kirbukale, kus ta sai ikkagi märkimisväärselt paljudest asjadest lahti ning ka müügist saadud summa oli päris korralik. See on aga olnudki ainuke selline korralik raha, mis meie kasutatud asjadest saanud oleme. Räägin oma kogemusest veidike lähemalt.

Pärast kirbukareisi oli meil ikkagi alles kaks korralikku kastitäit asju. Miku arvas, et viime need asjad lihtsalt prügimäele ja on meie mure murtud. Mina aga (ihnuskoina) ei saanud lubada korralikke asju lihtsalt ära visata ja nii võtsin südame asjaks proovida nendest näoraamatus erinevate kohalike müügigruppide kaudu lahti saada. Veetsin aega sorteerides sarnased asjad gruppidesse, et niimoodi “komplektis” müüa selmet et üks haaval neist lahti saada. Meil oli ikka väga palju erinevat kaupa – kasutatud riided, erinevas suuruses ja kujus vaasid, ühekorra kasutatud võileivagrill, laste puzlematid, raamatud, DVD’d, tehnikavidinaid, erkkollased tööriided, laste pehmed mänguasjad, uus beebimonitori komplekt, beebi piimapudelite desinfitreerimise komplekt kusjuures viimased 2 olid uued ja veel pakendis. Mul kulus ikka mõned tunnid sorteerimiseks, pildistamiseks ja kuulutuste ülespanekuks. Lisaks uuendasin nende staatust iga paari nädala tagant, et kuulutus ikka grupis esimeste seas ilmus. Kui palju sellest kasu oli? 0, suur ümmargne 0. Mitte keegi ei tundnud asjade vastu huvi, sest neil kõigil oli hinnasilt juures. Ainukese asjana läks kaubaks monitorikomplekt ja seda ka pärast hinnalangetust. Mina ikkagi nii kergelt alla ei andund ja vahelduva eduga kustutasin ning panin kuulutused uuesti üles, kuid tulutult. Lõpuks mitmeid kuid hiljem viskas mul kastide otsas elamine üle (kuna need asjad olid meil kastides toas) ja viisin kõik ühte heategevuspoodi. Issver, kui hea tunne oli need asjad lihtsalt ära anda ja koju tühja ruumi juurde saada. Kasutatud riided viisin spetsiaalsetesse konteineritesse, mis koguvad raha vähiga võitlemise vastu. Kusjuures siiamaani viin enda ja Miku vanu riideid konteineritesse.

Laste asjadega on nii ja naa. Mingid esemed tunduvad kiirelt müügiks minevat, mõndasid ei taheta tasuta ka. Kui Noorhärra kasvas oma söögitoolist välja, panime selle müüki. Too läks koheselt kaubaks. Ühel hetkel leidsin kappe koristades erinevaid lutte, pudeleid, plastikkonteinerid püreede hoidustamiseks, küüntekääride komplekti ja erinevas vanuses lapsele joogipudeleid, mille panin ühe komplektina üles, et annan tasuta ära. Ma tahtsin lihtsalt tränist lahti saada ja olin kindel, et raha mulle nende eest ei anta. Issver, milline jooks läks nende peale lahti, ikkagi tasuta. Ei pea vist täpsustama, et sain nendest poole tunniga lahti, kuigi lubasin ise kohale viia. Edasi panin kuulutuse, et annan tasuta ära hunniku beebiriiete riidepuid, mis läks ka koheselt minema, sest jällegi tasuta ja ütlesin, et viin ise ära (tookord tegin trenni ja sõitsin rattaga kohale). Noorhärrast väikseks jäänud riideid olen üritanud müüa erinevatel hetkedel ning siiani tulutult – ei aita hinna madalaks laskmine, üksikute piltide lisamine toodetest ja isegi lubadus asjad kohale viia. Inimesi ei huvita. Kui ma mõned nädalad tagasi kirjutasin, et mul jäi Noorhärrast kaks kotitäit riideid üle, mille müüki panin, siis oli huvi jällegi 0. Nendele kahele kotile lisandus kolmas kott pluss jalanõud. Ma isegi ei hakanud viimaseid kahte müügiks kuhugi lisama, vaid seekord annan kogu kupatuse heategevuseks ära. Mulle meeldb mõte sellest, et annan asjad reaalsetele abivajajatele kui viin taaskasutuspoodi (tasuta kusjuures), et siis keegi nende müügi eest raha saaks.

Oleme üritanud ka mõndasid mööbliesemeid müüa või ära anda. Vanast madratsist lahti saamise saaga panin kirja SIIN, 8 kuud hiljem seisab see madrats endiselt garaažis 😀 Eelmine aasta saime kingituseks grill-suitsuahju, mis suitses natuke liiga korralikult (või me ei kasutanud seda õigesti). Igatahes tahtsin mina saada nö traditsioonilist grilli ja nii jäi suitsutaja seisma. Selle müümine oli samuti minutite küsimus, sest me olimegi reaalselt seda korra kasutanud. Siis jäi meil üle üks Ikea raamaturiiul, mida algul müüsin kokkupanduna, siis pakkusin tasuta kokkupanduna kuni lõpuks võtsime selle juppideks ja viisime prügimäele.

Mis ma äelda tahan, ja mida tõdesin ka kevadises postituses, siis taaskasutus kui selline ei tundu kahjuks siin maal nii populaarne olevat. Tekib küsimus, kas inimesed on tõesti finantsiliselt nii palju paremal järjel …

 

2 thoughts on “Kasutatud asjade müümisest

  1. Ei ütleks, et Inglismaal taaskasutus populaarne ei ole. Pigem asi ehk selles, et siin annavad inimesed enamalt oma mitte vajavaid asju tasuta ära, kui Eestis ehk proovitakse rahaks teha. Inimesed viivad pidevalt asju heategevuspoodidesse ja inimesed ka ostavad sealt pidevalt. Ise müümisega ei viitsi keegi eriti jändama hakata, sest tõesti kui tegu ei ole mingi tuntud brändi tootega, siis inimestel ei tasu paari naela eest oma aega kuulutuste ja pakkide postitamise peale kulutada (seda siis juhul kui pakutud kaup üldse kaubaks läheb).
    Heategvuspoodide tulud ei lähe suvalise inimese taskusse, vaid heategevusele ja sealt saavad ju ka reaalsed abivajajad samamoodi kauba kätte kui sinu käest ostes. Vahe vaid selles, et asjade müügist saadud raha läheb veel omakorda heategevusel, ehk siis topelt kasu mitmele inimesele.

    Väga populaarne on ka näiteks Freecycle leht kus on kerge pea paari minutiga oma kraamist lahti saada või küsida kui endal midagi vaja on. Me kasutame seda just suuremate asjade ära andmiseks (madratsid, mööbel, vanad külmikud jne), sest siis tulevad inimesed nendele ise järgi samas kui madratsi ära viskamine läheks endale juba palju maksma (autosse ei mahu, peab suurema kaubiku rentima või kohalikule omavalitsusele maksma äraveo eest).

    • N2edsa, ma polnud teadlik sellise veebilehe olemasolust, t2nud infot jagamast. Ja tore kuulda, et taaskasutust siiski kasutatakse, ju on minul endal pigem halvad kogemused olnud. V6in 8elda, et ma pole yhegi oma myygiks pandud eseme puhul kysinud hingehinda, kuid lihtsalt on asju, mis kergelt myygiks ei l2he. Need neli lapse v2ikseks j22nud riideid l2ksidki l6puks kohalikku kirikusse, kes need jagab otse abivajajatele 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s