Põldmarjad külma

Meil on siin konkreetselt sel aastal põldmarjade uputus. Ma ei ole kunagi näinud Eestis põldmarjataimi vohamas, pigem on mulje jäänud, et need on sellised delikatessmarjad, kuna metsikult looduses leidub neid vähe. Seda enam oli mul hea meel leida kodu ümbruses neid põõsaid hunnikute viisi, kõik kevadel ilusti õitsemas ja sügisel marju kandmas. Ses osas on metsik eestlane Noorhärras säilinud, et igal jalutuskäigul pole tal probleemi põõsaste ees seisma jääda ja marju suhu noppida. Näiteks ei ole ma veel näinud, et keegi kohalikest (inglastest) korjaks marju nagu meie eestlased seda teeme. Seda enam, et marjade hulk ei tundu kohe üldse kahanevat.

Kuna Noorhärrale põldmarjad hullult maitsevad, siis mõtlesin, et korjan talle neid natuke talveks sügavkülma. Ikkagi puhas vitamiin ju. Ainuke asi, et kuidas sa neid külmutad ja kas neid üldse külmutada võib. Väike guugledus kinnitas, et põldmarjad on täiesti külmutatavad ja leidsin ka ühe uue IDEE, kuidas garanteerida, et külmunud marjade ülessulatamisel ei muutu nad konkreetseks plögaks, mis muidu tundub juhtuvat. Nimelt, tuleb marjad külmutada eraldi ehk mitte panna säilituskarpi ja külma, vaid panna näiteks ahjuplaadile ükshaaval ritta, siis sügavkülma ning hiljem külmunud marjad karpi. Kindlasti on inimesi, kes seda viisi ammu teadsid, kuid mina mitte. Kas ma olin kohe nõus seda meetodit katsetama? Muidugi.

Seega ühel neljapäevaõhtul võtsime Noorhärra liivaämbri ja läksime marjule. Ega meil palju tulnudki aega veeta, sest amber täitus kiiresti ja nii me koju tulime. Noorhärra vaatas oma õhtuseid multasid ja mina hakkasin külmutamisega tegelema. Kaks asja mis ma tähele panin – esiteks, need hiigelsuured marjad, mis ämbrisse jõudsid, ei olnud teps mitte enam hiigelsuured, kui neid üks haavalt ritta seadma hakkasin 😀 Ja see väike kogus, mis tundus ämbris olevat, ei olnud enam nii väike kui oli aeg marjad ritta laduda. Muideks, külmutamisel aitab kaasa, kui plaat on enne kaetud küpsetuspaberiga ning mõtekam ongi kohe hakata marju ükshaaval ritta laduma, mitte et valad koguse plaadile ja siis hakkad korrastama, marjadel on oht plögistuma hakata :D*

Ühesõnaga, veetsin tunduvalt rohkem aega marjade ettevalmistamiseks, kui algselt plaanisin ning muidugi suutsin valida mõned suuremad ahjuplaadid, mis sügavkülmikusse ei mahtunud ehk teretulemast marjade ümberladumine 😀 Aga lõpuks nad külma läksid ja mõned päevad hiljem ka karpi. Ning ausalt, palju mõnusam on neid marju tarbida, sest ma saangi karbist välja võtta just selle pisikese koguse, mis vaja on ilma kogu suurt kogust ülessulatamata. Ja kuna marjad on eraldi külmutatud, siis nad näevad ka ilusad ja isuäratavad välja ning ka Noorhärral on huvitavam jääkülmasid marju järada. Huvitav, kui näiteks osta/korjata muid marju ja sama meetodit külmutamisel kasutada, kas tulemus on sama? Muidugi palju õnne neile, kes metsmaasikaid ja mustikaid niimoodi külmutama tahab hakata 😀 😀 😀

*mul on tõesti tunne, nagu ma oleksin alles algaja perenaine ja toimetan esimest korda köögis :S

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s