Brexit

Ma ei tea kui paljud Eestis jälgivad UK ja EL’i läbirääkimisi UK lahkumise osas ning ausalt öeldes ma ei imestaks kui pingsaid jälgijaid on vaid käputäis. Ilmselt ju jääb ikkagi alles võimalus Inglismaad külastada, kuigi see võib muutuda kallimaks võrreldes praegusega, kuid nö turisti jaoks vast väga midagi ei muutu. Küll aga ilmselt pikemaajalist residentide jaoks.

Kui aus olla, siis ei olnud ma selle aasta alguseni ise ka kätt pulsil hoidnud, kõiki uudiseid rea haaval läbi lugenud ning külastanud valitsuse teemakohalist veebilehte. Mingi hetk registreerisin end uudiskirja listi ning saan iga paari kuu tagant ülevaatliku emaili UK valitsuselt, kas ja mis on muutunud. Siiani oligi mul pigem selline meh suhtumine, sest tundsin end vägagi kindlalt siin riigis olla – elanud ju üle nelja aasta, mul on elukaaslane ja temaga ühine laps, olen käinud põhimõtteliselt esimesest päevast tööl ning korralikult makse maksnud (ning mitte sotsiaaltoetustele lootnud või mustalt palka saanud). Tundub väga ebaloogiline kui mitte tobe, et mind hakataks välja saatma riigist, millele maksumaksise seisukohast olen ilmselt palju kasumlikum kui paljud sünnijärgsed kodanikud. Seega praegune postitus tulebki nö tavakodaniku vaatenurgast, kes justkui on asjadega kursis, aga samas ei ole ka. Kes ei tunne ennast ohus, kuid samas nagu tunneb ka.

Ent rohkem kuulama ja lugema hakkasin minagi kui lähenes 31. märts 2019. Ma olin päris kindel (kuigi vahepeal tundus pigem vastupidi), et leppeta ei lahku keegi kuskile. Läbirääkimised olid veninud üle kahe aasta ning paljud tegelikult uskunudki, et reaalselt lahkutakse. No samas paljud ei uskunud ka, et enamus üleüldse lahkumise poolt hääletab, küll mitte väga ülekaalukalt ent siiski. Ometi hakati rääkima erinevate staatuste saamisest, et saaks edasi riiki jääda. Õnneks on minu tööandja hästi rahvusvaheline ning lisaks väga rohkearvulisele EL rahvastikule UK filiaalides, töötab ka palju sünnijärgseid britte meie erinevates euroopa kontorites. Seega oli vaid loogiline, et personali osakond võtab olukorra selgitamise (loe: inimkeelde panemise) enda õlule, sest palju oli ja siiani on segadust. Tegelikult ei tea keegi, mis 31 oktoobril saama hakkab.

Minul on mingil määral pisike närv sees. Mitte ses osas, et ma ei saaks siia edasi jääda, vaid kuidas ma edasi peaksin toimetama. Mina olen aru saanud et 31. detsembriks 2020 peab igal siin elaval EL’l liikmesriigi kodanikul olema kas pre-settled või settled staatus. Staatus oleneb sellest, kui kaua sa oled UK’s elanud – ehk kes on 31ks detsembriks 2020 elanud vähem kui 5 aastat, on pre-settled ning rohkem kui 5 aastat settled.  Kusjuures, kui su 5 aastat saab täis enne 31st detsembrit 2020, siis sa ei pea vahepeal pre-settled staatust taotlema ning sul on aega 5 aastat settled staatuse taotlemiseks. Vähemalt nii olen ma SIIT aru saanud. Lihtne eks. Selle loogika kohaselt ei peaks mina mitte midagi tegema enne järgmise aasta veebruarit ning siis taotlema otse settled staatuse. Aga …

Mõned kuud tagasi jäi mulle kuskilt silma, et kui 31ks Oktoobriks 2019 (ehk järgmine lahkumise tärmin) ei ole seda staatust taodeldud, siis on justkui jama majas. Samas, ma ei ole rohkem sellekohast infot kuskil näinud, sest valitsuse leht väidab järjekindlalt, et maagiline kuupäev on 31 Detsember 2020. Muidugi ma võiksin igaks juhuks pre-settled staatuse ju teha endale enne oktoobri lõppu, nii igaks juhuks ja siis veebruaris taodelda uuesti, kuid see tundub natuke tobeda bürokraatiana ning ka rahakulukas (kas mitte täiskasvanu taotlus maksa 60 millegagi naela). No ja ütleme, et kui 31.10.2019 ikka ei lahkuta, siis järgmine tähtaeg on 31.01.2020 ehk ikkagi enne minu viie aasta täitumist.

Täna oli meil tööl suur webinar kõikidele EL’i kodanikele, kes UK’s elavad ning ma lootsin aru saada, mida ma tegema peaks. Ausalt, ma ei saanud, sest too naine, kes ettekannet tegi, pigem vuristas oma teksti kuskilt paberilt maha kui et rääkis oma slaidide järgi. Õnneks lubati webinari salvestus siseveebi üles panna ning pean selle tagant järgi uuesti üle kuulama. Ma olen suht kindel siiski, et saadan oma küsimuse eraldi. Ausalt, praegu tundub kõige lollikindlam see pre-settled staatus igaksjuhuk ära teha, sest ma ei taha küll, et jaanuaris kui Eestist tagasi tuleme, ei lasta mind oma perega koju tagasi, vaid mind tembeldatakse hoopis üheks pagulaseks tuhandetest 😀 Pealegi, isegi kiirpulmad ei aitaks siin, sest eestlaseks jääksin ma ikkagi olenemata kas olen britiga abielus või ei. Arvestades seda, milline klounaad  toimub hetkel parlamendis Esiklouniga eesotsas, pole ilmselt miski enam võimatu. Üha rohkem jääb tegelikult mulje, et poliitikud ei adu, kui mitmeid miljoneid nende jonnakus ja pideva vabanduse aga-britid-ju-niimoodi-hääletasid-ja-see-on-nende-soov taha ronimine tegelikult mõjutab sealhulgas nende omasid kodanikke, kes mõnede andmete kohaselt üldse ei saanud Brexiti esialgsel hääletusel osaleda (need, kes elasid väljaspool UK’d).

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s