Kõigepealt euroka tulemus. Ei olnud ma üldse üllatunud võitjas, samuti et eesti 20ndaks jäi, pigem veidike pettunud et Sveits ei võitnud. Küll aga olin üllatunud, et tegelikult loodeti Eesti kohta esikümnes ja Victor ise oli pettunud. Mitte, et keegi oleks ülemäärapalju lootust üles kruttinud, kuid niipalju kui ma erinevaid edetabeleid kuulasin ja pingeridu nägin, siis Eesti oli ju pigem tagumises otsas niikuinii. Kahju muidugi, sest minuarust oli hea lugu (no kordi parem kui San Marino või Prantsusmaa), kuid eks ta oligi liiga tavaline ja normaalne. Vahva oli muidugi teada saada, et poolfinaalist juba neljandana edasi sai.

Mul tuli viimase hetke plaan teha grilli ja kambaga eurokat vaadata, kuid mitmel inimesel olid juba plaanid tehtud (noh näiteks ühed sõbrad lendasid samal päeval viimase hetke reisile Jamaikasse, saan aru küll nende valikust, mida teha 😀 ) ja ilm keeras ka nadiks, et lõpuks tegime lihtsalt näksidega istumine. Jõime ühe sõbrannaga gin-toonikuga, sest siider/vein nagu ei isutanud, rumm-koolaga liiga magus ja mulle näiteks lihtsalt ei meeldi viina maitse ja ma tunnen selle pea igas kokteilis ära. Ilmselgelt pingutasin mina oma koksidega üle, sest viimaseid laule kuulasin/vaatasin juba kerge vinega ning hääletamine möödus mega kiirelt (a la minimälukad). Hommikul oli paha, oi kui paha. Ma kirusin ennast maapõhja, et miks ma seda endale teen, et mürgitan keha ja siis halan. Miku oli ka ära, mistõttu Noorhärral oli kõige parem hommik üldse, kui tal lasti vaadata ainult mutlikaid ja teha mis tahtis. Aga ta oli nii armas ka ja sai aru, et emal ei ole kõige parem olla, käis ja ütles “mummy ouch” mis tähendab tema keeles, et valus on 🙂 Hea oli see, et lõunaks olin siiski piisavalt kobe, et käisime Noorhärraga nädalashopingul ning ta pidas end hästi üleval. Aga mina mõnda aega kanget alkot näha ei taha.

Viimaks – Troonidemäng. Kuna ma olin esmaspäeval ja teisipäeval täispikal koolitsel, mis lõpes eksamiga, siis töötasin oma materjale nädalavahetusel (sh pühapäeval) ja esmaspäeva õhtul läbi, seega teisipäevaks ei olnud ma viimast osa näinud. Kuna olin ikkagi üllatunud, kuidas eelviimane osa kujunes ja valdasid mind pigem negatiivsed emotsioonid, siis lõppu tahtsin ikka näha. Niipalju ma ise mõtlesin, et Jon äkki läheb vabatahtlikult tagasi müürile, kuigi milleks enam? Muus osas ei osanud midagi oodata. Naljakas vahejuhtum toimus teisipäeval rongis, kui sõitsin koolituselt tagasi. Nimelt sattusin istuma vastakuti ühe mehe ja naisterahvaga, kes hakkasid arutama viimast osa. Muidugi olid nad seda eelmisel õhtul näinud ja tahtsid emotsioone jagada. Kuna minul oli plaanis see osa alles samal õhtul ära vaadata, siis lihtsalt palusingi, et äkki nad saavad 30 sekki oodata, kuni ma kõrvaklapid panen, et noh ma ei ole veel viimast episoodi näinud ja muidu veel räägivad midagi tähtsat välja. Mees hakkas kõva häälega ja lahkelt naerma, naine oleks võinud mind oma pilkudega tappa 😀 Aga niipalju suutsid nad mulle “ära rikkuda” et Jon tapab Daneryse ja saab uuesti kokku oma huntkoeraga (ehk siis satub tagasi põhja müüri äärde, õnneks põhjust nad ei rääkinud).

Minu jaoks tegelikult venis kogu viimane osa, samuti ajas mind närvi millise hädapätaka mulje Jonist jäeti ehk kuidas ta ikka oli truu oma kuningannale pärast kogu seda laastasmistööd. Eriti teades, et pigem on temal õigus troonile kui Danerysel, aga ikka soiub, et tema seda trooni ei taha. Krt, sa just nägid, millega su kuninganna hakkama sai, aga ikka. Noh õnneks tal lõpuks ikka mõistus tuli pähe. Kusjuures, minu arust kuskil käis ka läbi, et draakon hävitab trooni, aga see oli ilmselt üks nendest võimalikest stsnaariumitest, millest räägiti. Minu kõige suurem küsimärk oli pigem selles, et kuidas unsullied lihtsalt Joni ära ei tapnud, kuna tema nende kuninganna ja vabastaja hukkas, eriti kui natuke varem lõikasid nad järjest vaenlaste kõrisid läbi. Et järsku tekkis neil õiglustunne (kuigi uue kuninga valimisel oli nende juht ikkagi arvamusel, et Jon ei ole saanud õiglast karistust). Imelik. Või panna Bran kuningaks, hea et tema nõukogu oli selline … humoorikas 🙂 See, et Sansa jäi põhja kuningannaks tundus kuidagi loomulik, samas et Arya seiklema läks oli ootamatu, kuid loogiline jällegi. Ja tõesti, et miks Jon läks müürile kui A) surnud ju enam ei ähvardanud ja B) metslased olid niikuinii juba siinpool müüri, kuigi läksid ikkagi tagasi. Seega lõpp oli jah ootamatu, nagu ilmselt taodeldud oligi, sest eks oodati näiteks et  Cersei leiab karmi lõpu ja Jon tõuseb troonile, kuid minu jaoks pettumus, et seitse hooaega pinget ja põnevust selliselt lõppes.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s