Emapalgast ja emapuhkusest Inglismaal

Kui nii mõnigi kord olen tuttavate/sõpradega vesteldes pidanud tunnistama, et jah elu Inglismaal on hetkel parem elust kodumaal (arvestades eelkõige palkade ja igapäeva tarbeesemete hindade suhet), siis on üks valdkond, kus Eesti pika puuga ära teeb. Ja see on nimelt lapse sünniga seonduv riiklik (pikaajaline)toetus. Kirjutangi sellest süsteemist nii, nagu ise olen siiani aru saanud ja oma personalijuhiga rääkinud.

Alustame sellest, et Eestis on meil dekreet ehk ema võib rahulikult viimased kuud jõudsalt kasvava beebikõhuga kodus olla. Lisaks võimaldatakse kodust olemist suurema finantsilise muretsemiseta kuni lapse 1.5 aastaseks saamiseni. Sealt edasi võid olla kodus kuni lapse kolmeseks saamiseni teades, et tööandja peab sulle naastes positsiooni tagama. Ja kui ei taga, saad koondamise ja sellega seotud hüvitised. Kui Eestis maksab emapalka riik ning see on sõltuvuses sinu eelmise aasta palganumbriga, siis Inglismaal maksab emapalka tööandja ning on erinevaid võimalusi, kuidas, kui palju ja kui kaua seda sulle makstakse. Paljuski oleneb see konkreetsest tööandjast ja kuidas tema hüvitiste pakett välja näeb. Ehk loogish, et ükski tööandja ülemäära helde siin ole. Riiklikul tasandil on siiski paika pandud miinimum, mida tulevasele emale võimaldama peab. Samas ma saan aru, et siin ei ole iibega mingeid probleeme ja kui siin oleks sarnane süsteem Eestile, siis oleks kindlasti palju rohkem neid inimesi, kes seda kuritarvitama hakkaks.

Siit tuleb ka esimene suur erinevus kahe riigi vahel – nimelt saab Inglismaal ema kodus olla maksimaalselt üks aasta, mis ajani peab tööandja talle positsiooni tagama. Seda aastat loetakse hetkest, mil sa koju jääd mitte hetkest kui laps sünnib. Seega pole siis ime, et naised suurte kõhtudega veel paar nädalat enne sünnitustähtaega tööl käivad (nagu minuga juhtus). Kusjuures, kui sa naased tagasi 6  või oli see 9 kuu pärast, peavad nad sulle su vana positsiooni tagama. Edasi võivad nad pakkuda ükskõik millist samaväärilist kohta firmasiseselt. Kui sa otsustad pärast aastast eemalolekut tööle mitte naaseda, oled pm töötu. Kusjuures ei ole sa koondatud, vaid loetakse seda kui vabatahtlikku töölt lahkumist. Teiseks on suur suur erinevus rahasummas. Miinimum programm näeb ette, et esimesed 6 nädalat saad sa 90% oma tavapärasest palgast; järgmised 33 nädalat ehk kuni 9. kuuni kodus olemist laekub sulle £140.98 või 90% sinu palgast ühe nädala kohta, kumb iganes on madalam summa; ning viimased kolm kuud elad õhust ja armastusest 🙂 Räägin siinkohal summadest enne maksude maha arvestamist. Pole siis ime, et kui lapseootele jäädakse, pannakse kohe rõhku ka säästude kogumisele, et ema maksimaalselt kaua kodus olla saaks. Nagu tegime meiegi.

Lapsetoetuse kohapealt on ka siin kindel summa fikseeritud ehk £20.70 nädalas seega ühes kuus £82.80. Eestis on minuteada need summad suuremad, eriti just nüüd kehtima hakanud lisatoetust arvestades kui on peres 3 või enam last. Minuteada ei olene siinmail toetuse summa laste arvust. Ja ausalt, raha pärast ei ole ma kunagi lapsi tahtnud. Samas on üleüldine sotsiaalne tugivõrgustik siinmaal rohkem ja paremini reguleeritud. Just mis puudutab erinevaid (töötu) toetusi ja üksikvanema toetamist. Ausalt, ei ole ma sellesse teemasse väga süvenenud, sest endal ei ole vaja olnud mingeid toetusi küsida. Niipalju kui natuke uurisin, et kas seoses lapse sünniga me mingit maksukergendust või lisatoetust saame, siis on meie leibkond liiga kõrgepalgaline, et luksust lubada 🙂

Põhjus, miks ma sellest kirjutan, on väga lihtne – mind on umbes kuu aega tööandja poolt pommitatud küsimustega, millal ma naasen ja kas ma naasen täiskohaga. Eks teatakse ju, et varsti lõpeb ka minu emapalk ning nagu ma aru olen saanud, siis üldjuhul ei jää briti emad aastaks koju ehk ma olen niigi kohalike mõistes juba kaua kodus istunud (üle kaheksa kuu). Samas on ka argielu oma reaalsusega sisse lennanud ja suure tõenäosusega ma päris aastat kodus olla ei saa, puht finantsilistel kaalutlustel. Kuigi tahaks. Tegelikult, tahaks veelgi kauem kodus olla, sest ma ei kujuta ette, et ma pean Noorhärra nüüd kellegi hoolde jätma ja ise tööle minema. Õnneks, niipalju on meil hetkel asjad aetud, et hoidjakoht on talle olemas ja vajadusel saab ta seal käia viis päeva nädalas. Nüüd oleneb tegelikult kõik sellest, millise koormusega mina otsustan tööle naasta. Ehk ühelt poolt tahaks osakoormusega töötada, et laps ikkagi õnnelikku lapsepõlve saaks nautida ja rohkem koduses keskkonnas olla. Kuid teisalt on meil oma tulevikuplaanid ja eesmärgid, mis vajad suurema summa koguma hakkamist. Seega tekibki küsimus lapse heaolu praegu vs pere heaolu tulevikus :S

Mis puutub lapsehoidjasse, siis siin on hästi levinud nö. erahoidjad, kes hoiavad lapsi oma kodus. Vist on võimalik nad panna ka riiklikku lasteaeda nii noorelt, kuid minu jaoks tundub selline variant EI – just seetõttu, et nii pisike peaks saama ikkagi võimalikult palju individuaalset tähelepanu. Üldjuhul elavad nad eramajas, kus on pisike aed (ehk lapsed saavad natuke õues ringi paterdada kui tahavad) ning kas terve esimene korrus või mingi osa sellest tehtud lastele sobilikuks. Sellised hoidjad on nö. ametlikud hoidjad, ehk sa saad vajadusel nende tausta kontrollida ning samuti on neil kohustus ernevaid norme täita. Ja neid norme on päris palju. Meie hoidja elab meist 5 minuti jalutuskäigu kaugusel ehk väga lähedal. Päev tema juures hakkab maksma £35 (avatud on ta 7:30-18:30) ning kuigi on ta kehtestanud ka tunni hinna (£3.50), siis tegelikult erilist hinnavahet ei ole, kui laps käib terve pika päeva. Sest kuigi ta on avatud 11 tundi, siis ikkagi tahab ta, et sa määraksid ära kindla ajavahemiku, mil laps on kohal, sest kui sa nt jääd hiljaks tema järeletulemisel, on tal õigus iga hilinenud 15 minuti eest sinult lisatasu küsida. Teades, milline on minu töö ja tööandja iseloom, on mul edal mõistlikum jätta vabadus, millal Noorhärrale järgi lähen. Plaan on ikkagi ta poole 5st hiljemalt koju tuua. Päevaraha sisaldab hommiku – ja õhtusööki ning kahte näksi, lõunasöögi peab ise kaasa andma (üldjuhul midagi lihtsat ja kergesti antavat). Lisaks on tal olemas spets söögitoolid, nõud lastele jne. Ise tuleb meil kohapeale osta veel mähkmed, niisked salvakad ja piim kui ta midagi spetsiifilist tarbib. Ning muidugi tavapärane riiete tagavara. Mis mulle meeldib, ja mida ka esimesel külastusel uurisin, on see et hoidja ikkagi käib lastega ka väljas jalutamas. Kindlasti ei juhtu seda igapäev, olenevalt ilmast ja laste arvust, kuid mulle sobib, et ta ikkagi käib kas erinevatel kohalikel mänguväljakutel või kanali ääres jalutamas või teeb pisikese poeretke. Ehk kuigi mulle ei meeldi see mõte, et ma pean tööle naasema ja veel rohkem ei meeldi see mõte, et Noorhärra saab palju rohkem aega veetma kellegi võõraga, siis ometi on mul natuke kergendus hinges, et saime talle hoidjakoha. Loodetavasti hakkab meil ka koostöö ilusti sujuma.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s