Siis kui ma m2ngin oma uue kanniga

Ma olen uue kaamera omanik olnud nyyd pea 2 n2dalat. Isegi kui ma tahaks kohutavalt palju harjutada ja seda tundma 6ppida, olen tihtilugu 6htuti peale t88p2eva piisavalt v2sinud, et diivanil lebotamine tundub k6ige m6nusam ajaviitmise viis yldse. Siiski siiski, on olnud paar p2eva, kui samm haaval olen l6puks hakanud taasarusaama, mida Mike mulle pildistamise ABC kohta r22gib.

Seega, yleeelmisel laup2eval sai kogu esmane krempel ostetud – kaamera ja harkjalg (kaamerakott muidugi ka). Kuna selle p2eva veetsime peaasjalikult Geraldtonis ja j6udsime koju p2ris hilja siis enam ma seda vidinat k2tte ei v6tnud. Pyhap2eva hommikul oli eriti m6nus veeta kauem aega voodis ning uurida l2hemalt, kuidas siis on v6imalik k6ike erinevat pildistada. Mike pani esmased s2tingud ka paika ja nii said esimesed ametlikud (suva)kl6psud kaameraga tehtud, meie m6nev6rra sassis magamistoast 😀

IMG_0013

Selle pyhap2eva veetsime yldse p2ris koduselt, kui v2lja arvata kiirhooldus Kiale. Ja kuna 6ues oli ilus ilm ning veisekari igap2evaselt t2ienemas uute vasikatega, l2ksime ka neid uurima. Aedikusse j6udes sai minule kohe ka selgeks yks suur suur miinus kaamera juures – kuidagi liiga tuttavalt ahistav tunne oli see, kui ma ei saanud kaugel asuvaid objekte piisavalt l2hedale zuumida. Olin ju sama dilemma ees pidevalt oma Pentaxiga, samas kui Nikon selle mure kergelt k6rvaldas. Sel hetkel oli minu eesm2rgiks teha kl6ps k6rsikus lebavast vasikast (kes tundus ikka v2ga hiljuti syndinud olnu) ja tema emast nendele liigselt l2henemata, sest silmn2htavalt h2iris ema meie sealolek ja kohe yldse ei tahtnud riskida sellega, et ema oma j2rglase kaitseks meid ryndab. Nii leppisin, et saan kyll pildid, veidike kaugelt pildistatult, kuid 6nneks on Irfanil crop funktsioon olemas.

IMG_0015

IMG_0022

IMG_0024

Kuna aedik on mega suur, siis oli ka kari mitmete puude alla varju endid jaganud. L2ksime siis yhe teise sellise Kamba juurde, kellede seas oli kyll vasikaid, kuid kes algselt olid v2ga h2sti suurte isendite vahele peidetud. Samas, kui kambale veidi l2heneda, siis liigutasid nad endid leboasendist pysti ja reetsid pisikeste asukoha. Kahjuks v6i 6nneks, olid minu jaoks m6ned s2tingud paigas, kuid 6ppimise eesm2rgil tahtsin neid rohkem muuta, et endale ka selgeks teha mis ma teen ja kuidas mingi parameeter pilti muudab. Aga kurja, k2rbesed v6tsid ikka oma ja p2rast kymneminutilist askeldamist ei pidanud me Mikega enam kumbki nende ebamugavale rynnakule vastu ja seadsime autonina kodu poole. Pealegi, oli meil l6unaaeg ja k6hud p2ris heledad.

IMG_0026

IMG_0027

J2rgnevad p2evad olin t88inimene, kuni kolmap2eva 6htul olin kodus ilusti enne p2ikeseloojangut. J6udsin isegi 6htus88gi valmis teha, et siis oma kaamera ja harkjalg haarata ning minna. Mike oli veel t88l, mist6ttu olid mul vabad k2ed katsetamiseks. K2rbesed olid ka 6nneks kedagi muud piinamas. Seega esmased pildid olid suunatud loojuva kera suunas, m6ned kl6psud tegin ka meie majast. Ja kuigi minu ebaprofessionaalne pilk veel ei haara pildikvaliteedi erinevusi seadete muutmisel, siis ma usun, et need on asjatundjale v2gagi m2rkatavad.

IMG_0045

IMG_0052

IMG_0055

IMG_0060

Mike j6uab ka koju l6puks 🙂IMG_0062

IMG_0065

IMG_0075

Kui Mike l6puks koju j6udis, ei j6udnud me s88magi hakata, kui ma avastasin, et p2ike on kyll loojas, kuid kuu alles nyyd t6usmas. Ja mitte tavaline kuu, vaid suurem ja punakam kui muidu. No keegi ei pidanud mulle isegi vihjama, et kuule, mine katseta ka pimedas kl6psimist. Oli see yks suur suur puudusi Nikoni puhul, et pimedas ei tule loomulikke pilte, vaid pead kas kasutama v2lku (mis valgustab k6ik liiga yle) v6i siis on yleyldine myratase liiga k6rge. Igatahes, harkjalg oli yleval ning kaamera selle peal, kui tegin timeriga esimesed kl6psud (v2ltimaks aparaadi liikumist isegi kl6psu tegemisel). Kurja kui jamad pildid tulid kuust, kohe yldse ei sarnanenud sellele, mis tegelikult v2ljas oli. Ehk minu esimesed katsetused n2gid v2lja kui suur must pilt ning valge t2pp keskel. Isegi kui Mike soovitas numbreid muuta, tundus see minu jaoks ebaloogiline ja j2tkasin jonnakalt oma loogika katsetamist 😀 Kuniks andsin v6imaluse ka tema juhistele. Vot siis hakkasid tulema juba need kl6psud, mille p2rast ma ju vingemat aparaati yldse tahtsin. Sattusin kl6psutamisest nii 6hinasse, et k88gis ootav 6htus88k ununes sootuks. Mike tuli ka korra 6ue ja n2itas mulle paari uut v6tet, mida hakkasin katsetama. Ja kuigi k2rbesed olid l2inud pimedas, olid hiigelsipelgad v2ljas. Ja need on ju nii totud, et konkreetselt hakkavad sind tagaajama ja ryndavad kambas. Paari pildi tegemisel ei saanud ma arugi, et olin ilmselt nende pesale p2ris l2hedal, sest kui ma l6puks tundsin, et keegi mind hammustab, siis olid mu jalatsid konkreetselt neid olevusi t2is. Olin ma ju kohapeal seisnud piisavalt (oodates kl6psumasina timerit, mis oli u 30 sekundit), et nad saaksid mind yhtlaselt katma hakata. Ei aidanud eriti ka trampimine, sest m6ni oli tossupaelade vahel nii kindlalt kinni, et isegi veel hiljem suutsid mind oma ampsudega yllatada. No ja m6ni j6udis m88da jalga p2ris k6rgele ronida :S Igatahes, mingi hetk tydinesin vaikselt 2ra kl6psutamisest, ning t6mbasin vasttehtud pildid suure 2revusega masinasse. Olin pettunud. Kui kaameras tundusid pildid v2ga head, siis tegelikkusega ei olnud ma yldse rahul. Mitmed pildid lendasid kohe prygikasti, m6ned j2tsin siiski alles. Lubasin endale ylej22nud 6htu vabaks pildistamiseks. 6htu leiuks oli avastus, et pimedas pildistamisel on pildistajale suureks abimeheks pealamp 😀

IMG_0080

IMG_0081

IMG_0087

IMG_0100

Ja siis m7ned p2evad enne pyhi olin Lihav6tete tujus. Olin paari p2eva jooksul kogunud natukese selleteemalisi shokolaadikujukesi ning v6tsin ka pagari2rist m6nes koogikesed kaasa ning hakkasin pyhadekaarti kompneerima. Eriti fotograafi tunne tuli peale, sest v6tsin aega nii pildi tausta paika panemisele, kui iga vidina s2ttimisele pildil. Muidugi kasutasin harkjalga ja timerit. Kui Mike koju j6udis ja n2gi, millega tegelen, naeris ta omaette, et “millise monstrumi ta kyll v2lja on lasknud minust”. Njaa, ega ma p2ris l6plikult rahul olegi piltidega, mis v2lja tulid, just mis puudutab v2rve (need on ikka nii ebaloomulikud ja valed v6rreldes tegeliku taustav2rviga), kuid see ainult kinnnitab fakti, et mul on k6vasti arenguruumi ja huvi kasvab iga hetkega 🙂

IMG_0103

IMG_0108

IMG_0112

IMG_0123

IMG_0138

IMG_0143

IMG_0150

IMG_0162

IMG_0180

 

PS! Yhtegi yleslaetud pilti ei ole hiljem j2relt88deldud.

PPS! Selles postituses olevad pildid on ikka v2ga v2ike valik neist, mis tegelikult tehtud sai. Aga kui ma need k6ik pildid ykshaaval siia yleslaeks, l2heks enne issanda p2ike looja 😀 Pealegi, suhteliselt igav oleks ka pm samu ja korduvaid pilte vaadata.

One thought on “Siis kui ma m2ngin oma uue kanniga

  1. Pingback: Teinekord pildistan – Elu on seiklus … Anna võimalus enda omale !

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s