… eelmise postituse lõpetuseks, siis oligi too teisipäev nii paha ja halb. Järgmine päev olime kõik justkui ümbersündinud. Aga noh jah, minu töökoormus on hetkel ikkagi meeletu ja reede õhtuks tundsin, kuidas selektiivselt lugesin emaile ning tegin asjad ära. Konkreetselt vältisin ühe inimese saadetud kirju, sest ta alati suudab mind ühel või teisel viisil ärritada. On lihtsalt inimene, kelle nägemine paneb õlgu võbistama, rääkimata midagi tööalaselt koos tegemisest :S

Eile oli meil üle pika aja ilus ilm. Ilus tähendab, et ei sadanud vihma ja oli päike väljas, tugev tuul puhus muidugi endiselt, kuid üllataval kombel oli see pigem soe. Viimased pea 3 nädalat on UK mitme tormi käest pureda saanud ning ilmselt on kõik juba väsinud ainult vihma ja tuule nägemisest. Vaene Miku peab nendes tingimustes veel töötama. Aga eile kasutasime Noorhärraga võimalust, pühkisime tema jooksurattalt tolmu ja tegime mõnusa jalutuskäigu. Valgemal ajal teeme seda päris tihti, lihtsalt talveperioodil on olnud vähem selliseid seiklusi.

Noorhärra jutt tuleb ka ludinal ning neid pisikesi killukesi satub palju tema teksti. Eriti lahe on kuulda, kuidas tal ei ole ajaarvestusest veel ööd ega mütsi ning kõik asjad juhtusid eelmine nädal. Näiteks, ärkasin hommikul hiljem ning allakorrusele tulles tegin endale kohvi ning võikusid. Uurisin ka Noorhärralt, et äkki tahab ta koos minuga süüa, mille peale tuleb vastus “No, ‘cause I eat last week” ehk ta natuke aega tagasi juba sõi 😀 Päris palju on tal tekstis ikkagi ka eesti keelseid sõnu ning muidugi saab ta endiselt suurepäraselt aru eesti keelest.

Septembrist alustab Noorhärra ka lasteaiaga. Praeguse hoidja juures lähevad kaks tema sõpra sügisest kooli ehk ees ootavad muudatused. Noorhärra ise läheb kooli 2021 sügis ehk teda niigi ootab ees suur keskkonna ning kollektiivi muudatus. Minu silmis oleks karm, et ta elab kahel sügisel järjest üle kollektiivimuudatuse, seetõttu otsustasime, et sellest sügisest läheb ta kooli juures asuvasse lasteaeda ja loodetavasti alustab aasta hiljem samas koolis ka kooliteed. Ma ei ole veel otsustanud kas ta läheb kohe algusest viis korda nädalas pikka päeva (ehk 9-15 on lasteaed ning hiljem läheb Hoidja talle järgi kuniks mina töö lõpetan) või alustame pigem kolm päeva lasteaias ja kaks edasi Hoidja juures. Üks suur rollimängija otsustamisel on ka rahastus, sest hetkel saame 30 tundi nädalas tasuta hoiuteenustm kuid neid tunde kahe hoiuteenuse vahel jagama hakata tundub … keeruline. Liiatigi kui Hoidja on mulle siiani veidike teistsugust juttu rääkinud kuidas neid tunde jagada saab. Avaldus on praeguseks igatahes sisse antud ja eks suvel peame oma valiku lõplikult kinnitama.

argh..!!!

Teate ju küll kuidas fantaasiafilmides leiutatakse ajamasin, et rännata erinevate aastate ja ajastute vahel. No täna võtaksin ma päriselt ühe sellise masina ja keriks päeva homsesse. Mul pole ammu niii nõmedat päeva olnud.

Hommik oli kõik ilus ja tore, tööle jõudes oli plaan teha üks paari tunnine asi ning siis keskenduda suurele ja täpsust nõudvale eelarve faili täitmisele.  Ma ilmselt ei pea mainima, et tähtajad istuvad mul pikemat aega kuklas. Tegelikkus oli see, et selle paari tunnise asjaga sain valmis keskpäevaks, sest minult küsiti pidevalt kiirete asjade tegemist. Päeva teises poole hakkasin selle suure eelarvefailiga tegelema, kuid endiselt mind pommitati nii emailide kui skipega. Iseenesest oleks olnud võimalik end kõigest eraldada ehk keerasingi skipe busy peale ja ei süvenenud sisse tulevatesse kirjadesse, kuid teadmine, et need on seal ja iga saatja arvab, et tema asi on vaja kohe lahendada … see ajas närvi mustaks. Ning kui päeva lõpuks avastasin, et tabelit, mille alusel eelarvet täitsin, oli vahepeal muudetud, siis sai ka minu jaks otsa. F**k, kas minu aeg ja vaev ei olegi siis midagi väärt? Olen tööl päris mitu korda maininud, et  kahe põhi projekti mahud, mille mõlemaga töötan, suurenevad ja ma ei jõua enam kvaliteetselt ja õigeaegselt neid toetada, kuid ilmselt peab selle teema arenguvestlusel kindlalt päevakorda võtma. Mainimata ei saa ka jätta, et ega ma väga tunne tööalast arengut, sest mugavalt on mind sätitud vanasse rolli :S

No lahkusin töölt umbes 10 mintsa varem, sest mõte kodus kohvi joomisest ja Noorhärraga soolaste pannkookide tegemisest tundus täitsa lohutav. Plaan oli sõita väikseid teid pidi, ikkagi koolivaheaeg ja liiklus ka vaiksem. Kus sa sellega, ma istusin 45 mintsa ummikus, lihtsalt niisama istusin :S Tavapärane 25 minutine sõit venis tunniseks ja jäin Noorhärrale järgi hiljaks. Too otsustas täna draamat teha, kuna unustasime auto Hoidja juurde. Tal on kodus lademetes autosid, aga ei – temal oli vaja just nimme SELLE autoga täna õhtul mängida. Pidin veel autot tankima ning kui tavaliselt istub ta ilusti oma toolis, siis täna oli vaja välja ronida. Siis oli vaja uks lukku pann, kui teda õigele toolile hakkasin sättima. Ma tõega üritasin rahulikuks jääda. Ja tüüp muidugi nuttis suuri krokodillipisaraid terve tee koju, sest AUTO JÄI HOIDJA JUURDE.

Kodus lollitamine jätkus, kuid selle panen üleväsimuse süüks. Täna oli esimene päev, kus ta Hoidja juures ei maganud lõunaund, sest siiani ergutas 45 minutit uinakut nii palju, et õhtul oli probleeme magama jäämisega ning hommikul jällegi ülesärkamisega. Muidu ju võiks traalida, aga me oleme Mikuga õhtuks mõlemad vässud, et hakata veel kolmesega vägikaigast vedama tundub liigne lollus. Tahtsin vanematega skipetada, kuid Noorhärra tegi kõik muud kui istus ja rääkis. Siis tahtsime õhtust süüa, kuid tema tegi kõike muud, kui sõi. Asi lõppes sellega, et apelsinimahla külmikust võttes kukkus see põrandale laiali. Ja jälle oli nutt majas :S Noorhärra arvas, et tal ei ole ikka kõht tühi ja nii ta laua äärest lahkus.

Vahepeal oli mul vaja tööarvutis failid kopeerima panna, kuid muidugi ei töötanud kõik ladusalt. Päeval olin saanud seoses maja ostu ja laenu saamisega pabereid, mis vajasid reageerimist, milleks päeval ei olnud mul aega ja õhtuks tundus juba iga üleliigne liigutus olevat liiga palju palutud. Aga hambad ristis ma lugesin ja saatsin vastuseid, et osad paberid juba said allkirjastatud :S Kui Noorhärra lõpuks dušši alla sai ja siis pidžaama selga, tundus et õhtu võiks isegi veel hea lõpu saada. Multikaid saime isegi vaatama, aga siis arvas Noorhärra, et tal on ikka kõht tühi. Vingus ja vingus, aga kurja meie ka järgi ei andnud ning (väidetavalt) tühja kõhuga ta voodisse läks. Hambad said pestud, unejutu ka loetud, kuid ma ikka kuulen kuidas tal on vaja pissile minna või niisama oma toast välja hiilida. ARGH … kas see laps üldse ei väsi????

Mina olen nüüdseks nii kutupiilu, et nõud sai pestud, aga ma isegi ei taha mõelda, et homsed lõunad peab ka valmis panema. Ma tahaks olla, niisama, ja mitte midagi teha…

Lihtsalt, täna oli täpselt see päev, kus miski ei sujunud ja iga pisimgi vääratus tõi esile sisemise ärrituse. Ja kui see ärritus kestab minut minuti järel, siis oligi ühel hetkel tunne, et tahaks tänavale minna, jalgu trampida ja täiest kõrist karjuda. Õnneks aitab siin enda tühjaks kirjutamine ka…

Valentinipäev

Kooliajal nimetati meil 14. veebruarit pigem Sõbrapäevaks ja ma nagu mäletan, et oluline oli sõpru, mitte armastatut meeles pidada. Ma isegi ei mäleta enam, kas ma midagi tegin, ilmselt mõne pisikese kingi paarile parimale sõbrannale ja see oli ka kõik. Kui olin esimeses pikemas ja tõsisemas suhtes, ma ei mäleta et oleksime väga seda päeva tähistanud, kuigi vaikselt hakati pushima selle päeva “olulisust”. Võib tunduda klišeena, kuid ma tõesti ootan ja eeldan, et mulle kingitakse lilli nii Valentinipäeval, naistepäeval kui ka minu sünnal, miks mitte ka emadepäeval (lapse ja lapse isa koostöös). Ma olen alati olnud see naine, kellele lilled meeldivad ja kes tõesti siiralt on rõõmus, kui neid kingitakse niisamagi ning alati ka oma teisele poolele seda tunnistanud. Iseasi, kas ja kes seda fakti minu puhul meelde on jätnud ja arvesse võtnud 🙂

Mikuga oleme teineteist ikka meeles pidanud, sest UK’s tähistatakse just nimelt Valentini päeva ja armastust. Tavaliselt tähendab see, et teeme teineteisele pisikese kingi ja kaardi ning mõnname söögiga. Aga sel aastal ületas Miku end ikka mitmekordselt. Nimelt saatis ta mulle tööle suure lillekimbu. Muidugi olin liigutatud ja meelitatud, lausa nii palju, et neile vastuminnes ja enda lauale tuues olid mul pisarad silmas 🙂 Mulle pole kunagi enne tööle mingi tähtpäeva puhul lilli saadetud, kuid olen seda salamisi ikka oodanud ja lootnud. Olin ainuke naine tol päeval kontoris, kellele lilli saadeti niimoodi, seega käidi seda kimpu ikka mitmeid kordi imetlemas. Meeskolleegid muidugi ei saanud asu, et kuidas üks mees niimoodi oma tundeid julgeb näidata ja viskasid mitu korda nalja, et nüüd peavad nemad endi kaaslastele midagi suurt korraldama 😀

Aga see ei olnud veel kõik, sest eile käisime itaalia restos söömas, natuke kahekesi olemise aega, sest Noorhärra jäi koju meie tuttavatega. Olime ära pea kolm tundi ning sellest täiesti piisas, et saime arutada näiteks oma tulevikuplaane ilma, et keegi pidevalt vahele hõiguks ja tähelepanu nõuaks 😀 Üleüldse oleme viimasel ajal aru saanud, et meil on vaja kahekesi ära olla, sest kuidagi liiga lihtne on endid argirutiini ära kaotada. Õnneks on Noorhärra nüüd juba niivõrd palju suurem ja arukam, et siiani ei ole keegi veel kurtnud, et tema järgi vaatamine oleks midagi ülatamatut rasket.

Eurotrall algab

Sain vist eelmine aasta ikka totaalse eurolaulude üledoosi, et ma pole siiani isegi otsima hakanud, et kuulata juba valitud võistluslaule või tutvuda Eesti kandidaatidega. Ootamatult avastasin üleeile (11/2), et meie laulu valimine hakkab juba selle nädala neljapäeval esimese poolfinaaliga Tartus. Aga kus ja millal on teine poolfinaal? Kas finaal on 22 veebruar Tallinnas? Näe, internet on ikka üks tore ja informatiivne asi 😀 Instas hakkasin eelmisel aastal jälgima Eurovisiooni kontot ja seal on ikka hõigatud erinevaid esindajaid välja, kuid nagu endale lubasin, siis ei kuula enne ühtegi lugu, kui kõik võistlejad välja valitud ja siiani olen ka oma sõna pidanud. Siis vist on natuke paslikum teha postitus esimestest meeldijatest. Selle postituse kirjutasin valmis kahes osas ehk kuulasin ühel õhtul esimese poolfinaali osalejad ja järgmisel päeval teise. Puhtalt esmamulje järgi ennustasin ka, kes edasi saada võiks. Kuigi jah, ma kipun alati valima enda lemmikuid, mis ei pruugi ju üldsusele meeldidagi …

Esimene Poolfinaal (lood kuulasin kolmapäeva õhtul)

  1. Rasmus Rändvee ” Young” – no algus on vägagi paljutõotav, selline mõnus rütmikas. Meenutab kedagi või midagi, aga ei oska öelda, mis lugu. Ma arvan, et oma hoogsusega saab see lugu edasi.
  2. Kruuv “Leelo” – hm, pildi pealt tundub lahe punt olevat, kui video käima panin oli esimene mõte “ei ole, et lastekooriga üritatakse midagi jälle teha”. Eestis võib see isegi päris populaarseks saada, aga ma ei kujuta ette, et nad eurolaval kuidagi silma või meelde jääks. Minu jaoks midagi Curly Stringi laadset, selline hea Eesti asi. Pigem ei saa edasi.
  3. Stefan “By My Side” – arvestades, et eelmine aasta oli ta tundmatu ning saavutas korraliku kolmanda koha, siis enne video käima panemist on mu ootused pigem kõrged. Viideo käima minnes on minu jaoks kohe esimestest taktidest selge, et see lugu finaali läheb ja miks mitte ka eurolavale. Mõnus ballaad, hea meelega kuulaks niisamagi.
  4. INGA “Right Time” – midagi sarnast, mis eelmine aasta võitles, kuid mitte nii hoogne. Minu jätab pigem ükskõikseks ja tahaks tegelikult järgmise loo juba peale panna. Samas, teades kuidas minu maitse on teinekord hoopis erinev üldsuse arvamusest, siis võib see laul isegi edasi saada.
  5. Anett x Fredi “Write About Me” – minu jaoks täiesti tundmatud nimed. Esimene reaktsioon on pigem ei, samas sarnaseid lugusid nagu oleks aegajal suurel lõppvõistlusel ka olnud ja potensiaali erineda on. See on siiski suhteliselt spetsiifiline žarn (natuke Sofia Rubina masti, et pigem Eesti Laulu vaatajaskonnale ei meeldi), et ma kahtlen selle edasipääsus. Minu jätab ka pigem neutraalseks.
  6. Revals “Kirjutan Romaani” – oo noor Ivo Linna kantri sugemetega 😀 lõbus looke, täitsa kuulaks suvisel autoreisil läbi lõuna eesti näiteks või kuskil küla jaanitulel. Juba oma teistsugususe pärast loodan, et pääseb edasi. Kas nüüd see oleks see, millega suurel eurolaval meelde jääda, ma kahtlen.
  7. Renate “Videomäng” – minu arust on igal aastal üks naislaulja, kes on selline õrnake ja malbe mõnusalt meeldejääva looga, üldjuhul räägib see lugu millestki isiklikust. Sel aastal tundub see olevat Renate. Ma ei teagi, võib täitsa üllatada ja edasi saada.
  8. Laura “Break Me” – kas ma olen liiga stampides kinni, kui ütlen enne laulu kuulmist, et see saab edasi. Puhtalt sellepärast, et tegu on Lauraga ja Laura ju teab, mida ta Eesti Laulul teeb. Seekord muidugi ei ole ta Sven Lõhmusega tiimi teinud. Ma isegi kardan (pettuda) video tööle panna. Iseenest oleks sutsu igav, kui tema jälle kogu võistluse võidaks, sest ta ju alles käis lõppvõistlusel. See lugu on muidugi hoopis teisest puust kui Lõhmuse looming, võimalik, et edasi finaali ei pääsegi. Loo esimene pool jättis külmaks, kuid lõpu poole isegi hakaks meeldima.
  9. Little Mess “Without a Reason” – uh, vanemad tegijad uute häältega, ootused on jällegi kõrged. Refrään … ja mulle tuleb Spice Girls silme ette 😀 Et noh kui siis ikka korralik tüdrukutebänd. Ennustan, et saab edasi, sest noh kellele ilusad tüdrukud ei meeldiks 🙂 Lugu on ka enam-vähem, lõpu poole isegi hakkas üha rohkem meeldima.
  10. Egert Milder “Georgia (On My Mind)” – ma oleks nagu mingeid pisikesi juppe siin-seal (instagrammi storides) kuulnud ja siis erilist muljet ei jätnud. Tsipake liiga aktsent kumab sellest inglise keelest välja. Lugu on iseenesest mõnusalt rahulik no ja siis tuleb see “Georgia” nõme venitamine ja kordamine :S Natuke nagu rikub loo ära, aga ei midagi hullu. Võib isegi edasi saada.
  11. Jennifer Cohen “Ping Pong” – Sorry, aga pealkirja nähes tuli mulle kohe meelde ping-pong show’d Tais 😀 Õhtul autoga sõites täitsa kuulaks seda. Võimalik, et finaali saba, kuid suurele lavale pigem mitte.
  12. Synne feat. Väliharf “Majakad” – Oh juudas, kui video algas, siis ma arvasin, et mul on jälle youtube’i reklaam käima läinud 😀 Lugu iseenesest ei üllata, tundub nii Sünnelik kuid ma vist olengi vaid ühte tema lugu kuulnud 😀 (just seda aasta lugu) Kusjuures, usun, et rahvale see meeldib ja saab finaali. Oh ja refrääni ajal tuleb meelde nii Marju Länik kui Anne Veski. Ilmselt saab suvel sellest hea jaanitule hitt.

Mis ma ütlen on see, et lood tuleb lõpuni kuulata. Mitu lugu oli alguses minu jaoks mitte midagi ütlevad, kuid lõpuks täitsa kuulatavad. Edasi saavad kindlasti Rasmus Rändvee, Stefan, Little Mess ja Synne feat Väliharf. Lisaks loodan et Revals ja Jennifer Cohen.

Teine poolfinaal (lood kuulasin neljapäeva õhtul, kuid enne esimese poolfinaali tulemustega tutvumist)

  1. Viinerid “Kapa Kohi-LA” – njah, pelgalt esitaja ning laulu nime nähes, ei ole mu ootused üldse kõrged. Et siis selle aasta võistluse kloun? Kuulasin lõpuni puhtsalt sellepärast, et lubasin nii teha ning nagu esimese poolfinaali puhul nähtus, siis arvamus loost võib muutuda, aga selle loo puhul … EI EI EI … Aga noh, arvestades seda, et Winny Puhh oli üks aasta ikka mega hitt, siis ma ei imesta kui see edasi saab.
  2. Janet “Hingelind” – algus venib natuke minu jaoks, samas refrään on armas. Muusika on selline, nagu ketraks ja ketraks midagi hoogsamat üles, aga see jääbki tulema. Ma arvan, et edasi ei pääse, aga iseenesest hea lugu.
  3. Uku Suviste “What Love Is” – minu eelmise aasta lemmik ning seetõttu ootan tema selle aastasest losot palju. Kahju oli tegelikult, et ta eelmine aasta teiseks jäi. Selles mõttes traditsiooniline ülesehitus ja mingeid üllatusi ei olnud, kuid esimene lugu, mis külmavärinad toob. Jep, minu selle aasta üks lemmik ning kindlasti saab edasi. Huvitav, kas finaalis hakkab jälle Stefaniga vägikaigast vedama 😀
  4. INGER “Only Dream” – veel üks tuttav nägu eelmisest aastast. Hea rütmiga lugu, aga seda ooeootamist on nagu veidike liiga palju 😀 Video on armas. Kuna ta eelmine aasta oli hästi pop, siis usun, et sel aastal saab ka finaali.
  5. Merilin Mälk “Miljon Sammu” – hm, laulja hääl kuidagi liiga lapselikult ninnunännu … Veel üks ugu, mis meenutab kohati mingit muud lugu. Edasipääsu ei ennusta.
  6. German & Violina “Heart Winder” – oh, ka tulemas on duett? Autoreid nähes äkki midagi Swingersite laadset? aa, Violina oli see viiulite ansambel 😀 Lahe rütmikas lugu, ilusad tüdrukud, kes viiulit mängivad. Äkki saabki edasi. Aga isegi kui suurele lavale jõuab, siis mingit kõrget kohta sealt ei tule.
  7. Jaagup Tuiks “Beautiful Lie”– ma juba eeldan, et tuleb järgmine meeshäälega ballaad. Hm, jällegi meenutab miskit muud lugu. Refrääniga tekkis juba lootus, et nüüd läheb paremaks edasi, aga salmi osa on kuidagi liiga uimane. Ehk kontrast salmi ja refrääni vahel on nagu liiga suur. Kes teab, äkki meeldib siiski üldsusele.
  8. Ziggy Wild “Lean On Me” – pilti nähes ootaks miskit rokilikku rütmikat lugu. Jep, tavaliselt ma sellist muusikat ei kuula, kuid see lugu mulle meeldib 🙂 Mulle meeldib, et on nö oma bänd laval, kui et muusika tuleb lindilt. Peaks rahva käima tõmbama küll. Ennustan et saab edasi.
  9. Uudo Sepp “I’m Sorry. I messed Up” – ooo Uudo 😀 Laulja, kelle ühtegi lugu ma ei tea, aga nimi ja nägu tuttavad. Selline tavaline lugu, algus oli paljutõotav, aga siis kuidagi vajus ära. Midagi jäi nagu puudu. Ei usu, et edasi saab.
  10. Traffic “Üks kord veel” – Traffic on selline bänd, kelle lood mulle hakkavad alati siis meeldima, kuid nad on pigem juba ära leierdatud. Nad on nii mitu korda osalenud, et võiksid ju ükskord lõppvõistlusele ka saada. Aga loo autorid on jälle need samad näod … Nad on andekas tiim, aga kurja, alles eelmine aasta ju käisite 😀 Hm, kuidas ma seda lugu olen suutnud kuulda enne poolfinaali? Nii mõnus ja rütmikas. Kindlasti saab edasi ja miks mitte ka võita. Olekski lahe kuulda eesti keelt lõppvõistlusel. Tiim Rästa/Krieger/Kikas teavad, mis nad teevad. Nagu Lõhmuski.
  11. SHIRA “Out In Space” – hea vaheldus meesballaadidele on kuulda naisballaadi. Natike meenutab hääle poolest Amy Winehouse’i. Mida rohkem loo lõpu poole seda rohkem hakkab meeldima. Ütlen, et saab edasi finaali.
  12. Mariliis Jõgeva “Unistustes” – selline lihtne ja rõõmus lugu, sobib hästi viimaseks looks teises poolfinaalis, et lõpetada kogu poolfinaalide jada. Selline 50/50 kas saab edasi või ei. Kas zürii ka annab poolfinaalis punkte? Kui jah, siis ilsmelt oleneb palju see lugu züriile meeldib. Refrään paneb mind toolil tantsisklema 😀

Seega, kindlat saavad edasi Uku Suviste, INGER, Ziggy Wild ja Traffic. Ja äkki siis SHIRA ja Mariliis Jõgeva juurde.

Muideks, ma olen ikka mega uhke enda üle, et ei otsinud esimese poolfinaali tulemusi üles enne kui see postitus koos. Muidu tead lasen end kuidagimoodi kõigutada. Aga kui vaadata kõik 24 lugu, siis  kuigi peast ümiseda oskaksin vaid Trafficu lugu, jäi posiitvselt meelde veel Egert Milder, Uku Suviste ja Stefan. Eks vaatab, kes lõpuks finaalis on.

Miku öövahetustega töö sai otsa ning juba teist nädalat käib ta tööl päevasel ajal nagu enamik inimesi. Loodetavasti taastub ka meie normaalne pereelurütm ning näeme teineteist rohkem kui pool tunnikest hommikul, tunnike õhtul ja mõned tunnid nädalavahetusel 😀 Kuna Miku jõuab nüüd päris varakult koju, teinekord isegi enne meid (ja meie oleme kodus 5 ning veerand kuue vahel), siis otsustasin ikkagi vaadata, mis rühmatrennides head toimub. Ühe sõbrannaga võtsimegi eile nõuks, et läheme õhtul trenni, lihtsalt olenevalt millal laste isad koju jõuavad, jõuame kas body combatisse või body pumpi.

Meie olime Noorhärraga kodus veerand kuue aeg ning nälja peletamiseks tegin endale tassikese kohvi ning kaks riisigaletti juustuga. Sõbrants jõudis koju tsipake peale meid, kuid tema teine pool oli veel sõidus. Nii leppisimegi kokku, et läheme hilisemasse trenni ja mina söön ka oma õhtusöögi enne trenni. Nii soojendasin näksile lisaks eelmisest nädalast alles jäänud köögiviljad – brokkoli, porgand, kartul ja pastinaaki. Olin just jõudnud söögiga lõpule kui sõbrants helistas, et kaasa jõudis koju ja pm peksab majast välja trenni 😀 Nojah, 20 minutiga saada riidesse, minna sõbrantsile järgi ja trenni jõuda vist oleks isegi teostatav … aga täis kõhuga trennis olla :S :S :S

Olin vähem kui 5 minutiga riides ning majast väljas, autoga liikuma saamine oli kergelt raskendatud, sest olin tagumikuga suure tee suunas, kuid minu (ja ühe ettevõtte väravate) ette oli üks ajuhiiglane end parkinud, mistõttu oli raskendatud minu jaoks autoga ümberkeeramine. Lõpuks pidin ikkagi ukerdama nii, sest liiklus peateel ei vaibunud piisavalt. Sõbrants oli juba ootevalmis ning olime mõned minutid enne trenni algust maja ees. Aga kurja, parkida ei olnud kusagil, MITTE KUSAGIL. Mõlemad parklad täis ja olime juba valmis tänavale ukerdama minema, kuid meil vedas. Muidugi oli vaja, et kassas uurib keegi mega aeglaselt liikmelisuse kohta, kuid lõpuks olime poole soojendusloo pealt saalis. Ma ei olnud enne selles keskuses body combatis käinud ning jumala äge oli. Treenes selline vormis energiline tsikk, liikumised piisavalt keerukad, kuid selgeks õpitavad. Tund möödus piisavalt kiiresti ning ma ei hakaknudki öökima 😀 Ju siis oli eine ikkagi piisavalt kerge. Koju jõudes olin jumala pettunud, et lihased ei valutanudki. Täna õhtuks teeb iga liigutus haiget, isegi käiguvahetus annab tunda, et sai eile üle pika aja end liigutatud 😀 😀 😀

Update – ai, teise päeva hommikul on nii valus. Öösel ei saanud voodis isegi liigutada, sest lihasvalu ajas üles 😀

Oma kodu ostmine – jätkame otsinguid

Jäin oma järjejutuga pidama 10 jaanuari peale, kui olime müüjaga jõudnud hinnas kokkuleppele ning hakkas pihta bürokraatiline pool. Kõigepealt saatis meie advokaatitiim meile esmased paberid ja vormid täitmiseks, samuti ka nende teenuse hinnapakkumise. Lisaks hakkas finantsnõustaja kokku panema meie faili leidmaks sobivaim laenupakkuja. Saime ka postiteel kinnituskirja müüja kinnisvarafirmalt, et müügiprotses on algatatud.

15 jaanuar käisime kiirelt müüja agentuurist läbi, et viia enda originaaldokumendid millest tehti kohapeal koopia ning lisaks kinnitasime oma aadressi.* Edasi sõitsime kokkusaamisele finantsnõustajaga, sest siiani olime asju ajanud ainult kas kirja või telefoni teel. Kohtumine oli hästi informatiivne ja mõnus – näha oli, et inimene teab, mis ta teeb ja ta reaalselt üritabki sulle parima pakkumise/lahenduse leida. Avaldasime ka oma muret majas nähtud niiskuse osas ja otsustasime koos nõustajaga, et ilmselt on mõtekam tellida natuke kallim, kuid põhjalikum ekspertiis. Läksime sellelt kokkusaamiselt minema teadmisega, et ilmselt saame laenu ühest suurimast pangast mitte mingist väiksest finantsasutusest, mille üle olime meeldivalt üllatunud.

Kuna ekspertiisi nõuab laenu andev asutus, siis jäi selle korraldamine finantsnõustaja teha. Saime kinnituse, et maja minnakse hindama 23. jaanuaril ning vastus peaks tulema päris ruttu. Samal ajal allkirjastasin mina meiepoolse lepingu ekspertiisi teostajaga ning üldse täitsin ning skännisin ja saatsin erinevaid pabereid advokaatidele. Reede õhtul tulid head uudised, et maja on hinnatud summale, milles me müüjaga kokku leppisime ehk laenuandja ei tee meile takistusi vajaliku summa saamisel.   Tundsime Mikuga suurt kergendust, et kui maja müügihind on see, milles meie kokku leppisime, siis ei saa niiskusprobleem olla tõsine. Oi, kuidas me eksisime.

Esmaspäeval anti advokaatidele roheline tuli, et võib hakata bürokraatiaga tegelema. Siiani olime palunud meie juhtum nö ootele panna, kuniks selgub ekspertiisi tulemus. Me ei soovinud maksta teenuse eest, mida meil võib-olla isegi vaja ei lähe, juhuks kui loobume ostust just niiskuskahjustuse pärast. Teisipäev oli meie jaoks ikka paras hullumaja. Kõigepealt kirjutas meile advokaadibüroo ja küsis kas meie sissemakse raha on minu või Noorhärra kontol**. Ma ei saanud algul arugi, et millest selline küsimus, sest sissemaksuraha tuleb ju ISA kontotelt. Küsimus oli sõnastatud ka nii, et uuriti kus asub lastetoetuse raha, seega lihtsalt selgitasingi, et see summa tuleb minu kontole, mille ma kannan Noorhärra kontole ja mille lõpuks kandsime oma säästukontole. Sellest tuli välja omakorda jaburdus – nimelt kui raha on juba kord Noorhärra kontole kantud, siis loetakse seda tema rahaks ja kui me tahaks seda sissemaksuks kasutada, peaksime tema nõusoleku selleks saama. Aga tegu on ju alaealisega 😀 See muidugi ka ei loeks, et meie oleme tema vanemad ja seaduslikud eestkostjad. Ma ausalt läksin päris närvi, et milles probleem on, sest mina sain aru, et me ei tohi seda summat üldse kasutada. Õnneks finantsnõustaja suhtles nendega ja tuli välja, et omafinniks ei tohi seda kasutada. Tegin kohe omad arvutused ja kirjutasin finantsnõustajale vastu, et ma ei saa aru, mida advokaadid jahuvad, kuna meie 2 ISA’t + boonusraha katavad ilusti meie omafinni ära, isegi rohkem, kui 5%, et mis lisadeposiiti nad taga ajavad. Õnneks tuli välja, et advokaadibüroo kolistas ämbrit.

Aga suurem pettumus saabus ekspertiisi tulemusega. Nimelt nõustus raport, et kuigi kokkulepitud hind on okei, siis maja tegelik väärtus 6 tuhat vähem, sest … paramparaa .. majal on KORRALIK niiskuskahjustus, pluss puiduosadel (uksepiidad ja põrandaliistud) ka mädanikku , mida me ise tähele ei pannudki. Raportis hinnati erinevaid maja osasis 3-palli süsteemis, kus 3 tähendas seda, et asi on väga tõsine ning vajab kohest reageerimist. Niiskuskahjustus ja mädanik oli hinnatud kolmele. Me mõlemad tundsime Mikuga end petetult – kurja, me juhtisime vaatamisel tähelepanu niiskusjälgedele ja küsisime kui hull see on. Mul läks lõpuks sassi, kui mitu korda omanik korrutas, et selles majas ei ole niiskusprobleemi, et niiskuskahjustus tuleb vaid välisseintele (no magamistoas see oligi ju välisseinal) ja tegu on tipp-topp majaga. Et ainuke rõskus maja siseseintel tulenes sellest, et viimased üürnikud ei kütnud maja korralikult ning ei õhutanud pärast dušši all käimist. Ma ei teagi kas nad mängisid lolli ja lootsid, et me langeme nende hea jutu õnge või nad päriselt ei teadnudki, kui tõsise probleemiga tegu on, kuid fakt oli koheselt selge, et meie seda maja vähemalt kokkulepitud hinnas ei osta, kui üldse sedagi.

Õhtul kodus arutasime, et mis edasi saab. Üks variant oleks hakata korralikult hinnas alla kauplema. Mina olin nõus, et otsimegi eksperdi, kellega kohale minna ning kes hindaks remondifondi suurust ning küsime selle summa alla. Samas ega enne ju teagi kui suureks ja kalliks remont kujuneb, kui seda tegema ei hakata. Nüüd tagantjärele mõeldes olid põrandad näiteks kaetud suhteliselt uue vaipkattega ning tekkis koheselt kahtlus, kas äkki millegi varjamiseks? Lisaks ütles Miku, et isegi kui saame hinnas alla, siis meil peab olema remondiraha reaalselt olemas, sest sellega peaks kohe tegelema hakkama. Hetkel meil ei oleks neid tuhandeid kuskilt võtta, kuna plaan on osta maja, mis konstruktiivselt on heas korras ning mida saame seest värskendada jupikaupa. Miku küsis nõu ka paari tuttava käest ning kõik ütlesid kui ühest suust, et kui tegu on niiskuskahjustusega, siis hoia heaga eemale. Muideks, tänaseks ehk 10 päeva hiljem, ei ole maja tagasi müüki pandud, äkki siis ikkagi saadi probleemi tõsidusest aru ning nüüd tegeletakse sellega.

Nii kirjutasingi järgmise päeva hommikul müüja agentuurile, et ekspertiis tõi välja tõsise niiskuskahjustuse ning me loobume oma pakkumisest. Kuna mulle tol päeval vastust ei tulnud, helistasin neile järgmine päev, et saada kinnitus meie loobumisteate saamise kohta. Tuli välja, et minu kiri oli spämmi läinud (!). Eks agent üritas ikka veenda, et äkki saab kuidagi hinnas uuesti kaubale, kuid ma olin suht resoluutne ning ütlesin otse välja, et me tunneme endid petetuna müüjate poolt ning loobume täielikult. Eks muidugi oli kahju, sest nagu eelmises postituses kirjutasin, siis potensiaali oli korralikult sel majal ning me oleks saanud jääda oma praegusesse külakesse edasi, lisaks ma juba lammutasin seinu ja dekoreerisin mõttes seda maja 🙂 Aga ju siis pidi nii minema.

Muidugi hakkasime juba samal õhtul uuesti kuulutusi vaatama, kuid miskit erilist ei hakanud silma. Nüüd me pigem võtamegi asja rahulikult, sest nii palju saime targemaks, et laenu saamisega meil probleeme ei teki, isegi kui Miku töökohta vahetab (mida ta ka tegi). Lisaks on meil reaalne ettekujutus kuumakse suurusest. Saame ka ISA kontodele rohkem raha juurde koguda ning omafinni summat suurendada. Lõpuks ju saame ise sedapidi võitu. Advokaadid saatsid meile ka makstud deposiidi tagasi. Ainult finantsnõustajale peame pisike summa juurde maksma kui ta järgmise objekti asju ajama hakkab, sest kõik hinnastamine toimub objektipõhiselt. Ja kuigi algselt oli tunne, et kaotasime raha, kuna maksime põhjalikuma ekspertiisi eest, mille tõttu ostust loobusime, siis tegelikult säästis see natuke rohkem makstud summa praegu meile tulevikus tuhandeid.

*UK’s on mingil põhjusel hästi oluline erinevate toimingute puhul kinnitada, et sa elad sellel aadressil, kus sa väidad end elavat. Sinu sõnast ei piisa, vaid sul peab olema ette näidata kas kiri pangast, kommunaalide arve vms ning see ei tohi olla vanem kui 3 kuud. Meie puhul on näiteks “vahva” see, et kõik kommunaalid maksame otsekorraldusega ja isegi kui midagi postiteel saadetakse, on need kõik Miku nimel. Seetõttu olen ma hakanud alles hoidma mulle saadetud pangapakkumisi, mis muidu suht kohe prügikasti lendaks 😀

**Tegime Noorhärrale kohe peale sündi konto, kuhu olime kandnud igakuise lapsetoetuse just selle mõttega, et kogume niimoodi eraldi raha kui kunagi maja ostma hakkame.  Selle raha kandsimegi oma ühisele kogumiskontole mõned kuud tagasi, et kasutada erinevate teenustasude maksmiseks. Maja sissemaksuks plaanisime kohe algusest peale kasutada ainult kahte ISA säästukontot.

Minu esimene kringel

Minu jaoks on tundunud kringli ja kuklite tegemine midagi hästi lihtsat, millega saab iga inimene hakkama olenemata kas ja kui tihti ta köögis toimetab. Ometi ei ole ma ise neid kunagi teinud, kuid mõte ja tahtmine on olnud aastaid. Mul on olnud päris suur aukartus kergitamise kui protsessi ees, sest nii palju kui olengi seda üritanud teha, ei ole MITTE KUNAGI see ünnestunud. Samas tahtmine küpsetada on alati suurenenud, kui olen kaasa elanud erinevatele kokandussaadetele või kasvõi jälginud erinevaid insta kontosid. Muideks, toiduteemaliste instakontode vaatamine on olnud minu salajane hobi päris pikalt 😀 Köögikombaini saamine oli samuti minu salajane unistus, kuid mille saamine tundus minu jaoks utoopia. Ma lihtsalt ei näinud õigustust osta a la 600 eurot maksev Kitchen Aid komplekt kui ma seda just igapäevaselt ei kasuta. Paraku Kitchen Aid oli ainuke, millest teadlik olin. Kuniks detsembris nägin ühte palju rahakotisõbalikumat eksemplari ning palusin seda jõuludeks. Sain ka.

Eestist tagasi tulemisest saadik olen plaaninud igal nädalavahetusel oma uut sõbrakest rakendada ja kringlitegemine ära proovida 😀 Paar nädalavahetust tagasi jõudsin isegi nii kaugele, et otsisin oma retseptikogus pärmitaignaretsepti ja uurisin ka ThymeOut blogi, kuid jällegi jäi asi sinna paika. Elu tuli vahele noh. Eelmine nädalavhetus oli meil istumine sõpradega, sest üks paar tuli mitmekuiselt reisimiselt tagasi ning lõpuks otsustasin ka kringli tegemist proovida. Isegi kui asi untsu läheks, siis oma sõpradele ikka julged proovida anda, kasvõi maitse vastukaja saamiseks 😀 Nii avasingi ThyemeOut’i kringliretsepti, uurisin välja mis vahekord on press- ja kuivpärmil ning ostsin vajalikud komponendid ära. OCD nagu ma olen, siis pidin ikka vajaminema jahukoguse ka ära kaaluma 😀

Seega, inspireerituna Getterist, siin on vajalikud kompnendid ja juhised, kuidas mina pärmitaigent magusa jaoks teen:

  • 25-28g kuivpärmi olenevalt, mis pakendis see ostetud on (sest presspärmi on siinmail raske leida)
  • 5dl piima, soojendatud kehatemperatuurini (a la 37 kraadi)
  • soola, silma ja maitse järgi
  • 200g suhkrut
  • 200g võid, sulatatuna
  • 700 g jahu*
  • 1 muna määrimiseks

Alustan sellest, et kõik vajaminevad kogused mõõdan erinevatesse nõudesse ära, noh hiljem hea mugav toimetada. Siis soojendan piima madalal tulel nii soojaks, et näpu sellesse pistes ei ole midagi tunda ehk piim ei ole liiga soe või külm. Panen selle köögikombaini kaussi, lisan pärmi ja panen kombaini tööle. Samal ajal sulatan või. Piimal ja pärmil lasen seguneda umbes minutikese ning siis hakkan supilusika haaval lisama jahu. Mul on kartus, et kui panna jahu kohe suuremates kogustes, siis jääb see tükki 😀 Kui umbes pool jahust on segule lisatud, valan juurde või. Selle proovin tsipake maha ka jahutada, samas soojem või äkki aitab paremini hilisemale kerkimisele kaasa. Lisan ka suhkru ning soola ja jätkan segamist. Nüüd panen ahju sooja – Getterilt sain hea nipi, kuidas tainast kergitada (ehk kasuta ahju, mille kuumus on 50/60 kraadi). Lisan ülejäänud jahu ning segu peakski jääma näpu all niiske. Selleks ajaks kui kõik jahu lisatud, on ka ahi soe, seega pole muud kui kauss ahju kerkima.

Minu ahju madalaim kuumus on 60 kraadi ning selle juures läheb kergitamiseks tund ja veerand.** Võta kerkinud tainas ahjust ja lülita ahi välja (et see jõuaks jahtuda enne küpsema panemist. Võid ka ahjuukse lahti teha). Edasi on vaja taigen saada töölauale ning lahti rullida. Esimese kringi puhul panin sisuks 400g shokolaadivõiet, rosinaid silma järgi ja 200g metsapäkleid. Rulli tainast kokku ning lõika kaheks, mulle tundus niimoodi punumine lihtsam. Aseta pärg ahjuplaadile, klopi lahti üks muna ning pintselda pärg üle.  Nüüd läheb pärg ahju ning pane ahi tööle. Siin on nüüd see koht, et igaüks peab ise oma ahju tundma ning mina paneks isegi pigem veidike madalama temperatuuriga küpsema, et kringel väljast liiga tumedaks ei läheks ning seest tsipa tooreks jääks. Mina küpsetan 175 kraadi juures 30-40 minutit, ise pidevalt tikuga katsudes, kas tundub seest küpse või ei. Kui kringel valmis, tõsta see välja ning lase jahtuda. Soovi korral sulata peale katet. Esimene kringel tuli nii suur, et viisin poole sellest tööle ning pakkusin lõunapausi ajal magusaks. Söödi ja öeldi, et täitsa hea.

Pärast esimest küpsetuskorda vähendasin jahukoguse 740 grammilt 700le kuna muidu tundus tainas tsipake kuiv. Ning samuti vähendasin ahjukuumust 200lt kraadilt 175le ja pikendasin veidi küpsemisaega, sest muidu läks kringel väljast liiga kiirelt liiga pruuniks, kuid jäi seest tsipa tooreks.

Meil oli täna tööl jälle heategevuslik küpsetuspäev ja mõtlesin seekord midagi teistsugust viia. Ma ei tahtnud lihtsalt midagi teha tegemise pärast, vaid kuna esimene kringlitegu suures plaanis ikkagi õnnestus, tegin hoopis jusutusaiakesi ja kaneelirulle. Kuna plaanisin antud taigna koguse kaheks teha, siis vähendasin selle suhkrusisalduse 100le grammile. Juusturullide sisuks sai sulavõi,  nelja juustu segu ja jahvatatud suitsune paprika, kaneelirullide sisu vast lahtikirjutamist ei vaja. Sain päris palju saiakesi ning jätsin natukene koju ka maiustamiseks. Need, mis tööle viidud sai, söödi samuti ära.

*Kui ma esimest korda taigent tegin, siis panin pärmi vaid 14g (kaks 7g pakikest). Ma isegi ei registreerinud tegemise hetkel ära, et panin pärmi liiga vähe. Ju siis oli meeles number 25g (mis oleks õige kuivpärmi kogus) ja et kuivpärmi tuleb panna poole vähem. Aga ma kompenseerisin selle niimoodi, et panin 500g tavalist jahu ja 200g isekerkivat jahu (self-raising flour), sest mul ei olnud piisavalt tavalist jahu kodus 😀 Kogemata kogustega katsetades tuli ikkagi välja. Seega pärmi/jahu kogused oleks kas 25g kuivpärmi ja 700g tavalist jahu VÕI 14g kuivpärmi, 500g tavalist jahu ja 200g isekerkivat jahu.

** Olenevalt kumba kuivpärmi/jahu kombot kasutada on kerkimisaeg erinev – 25g kuivpärmi ja 700g tavalise jahu puhul on see u 50 minutit ; 14g kuivpärmi, 500g tavalise jahu ja 200g isekerkiva jahu puhul u tund ja veerand.